Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduslikes majapidamistes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu. Veised, sead, lambad ja kitsed ning kodulinnud on oluline osa Eesti toidutootmisest. Nende arv mõjutab, kui palju kodumaist liha, piima, mune ja muid loomseid saadusi toodetakse. See omakorda mõjutab Eesti toidujulgeolekut.
12 huvitavat fakti vanavanemate kohta
Pühapäeval, 13. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad statistikaameti andmed 01.01.2026 seisuga Eestis elavate vanavanemate kohta.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Statistikaamet alustab septembris põllumajanduse struktuuriuuringuga
Statistikaamet viib tänavu 1. septembrist kuni 30. novembrini läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Valimisse sattunud põllumajandusettevõtjatega, kes ei ole 23. septembriks veebis küsitlusele vastanud, võtab kuni 30. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9% rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 189,5 miljonit muna, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 138 muna inimese kohta. Koos imporditud munadega söödi aastas 16,2 kg ehk 259 muna inimese kohta.
Eestis toodetakse 71% siin tarbitud lihast
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 76 500 tonni liha, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 56 kg liha inimese kohta. Koos imporditud lihaga söödi aasta jooksul kokku 78 kg liha inimese kohta. Elanike tarbitud lihast toodeti 2024. aastal Eestis 71%.
Teraviljatoodang suurenes 2024. aastal 9%
Statistikaameti andmetel suurenes teraviljatoodang 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 9%, kuid jäi siiski 15% madalamaks kui 2022. aastal. Kaunvilja saadi veerandi võrra rohkem, kartulit aga 12% vähem kui 2023. aastal.
Kokkuostetud piima kogus mullu tõusis, hind aga veidi langes
Statistikaameti andmetel osteti 2024. aastal põllumajandustootjatelt kokku 908 600 tonni piima, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Tonni piima keskmine kokkuostuhind oli 2023. aastaga võrreldes 1% madalam ehk 431,76 eurot tonni eest. Kokku maksti põllumeestele piima eest üle 392 miljoni euro.