Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Riigirahanduse kaks olulist näitajat – Maastrichti kriteeriumid

Riigirahanduse statistikas on kaks olulist nn Maastrichti kriteeriumit, mille täitmist regulaarselt EL-i tasandil jälgitakse:

• kas valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb alla 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st),
• kas valitsemissektori võlg jääb alla 60% SKP-st.

Valitsemissektorisse kuuluvad riigiasutused (nt ministeeriumid, kohalikud omavalitsused), riigi olulise mõju all olevad ettevõtted ja sihtasutused ning  tervisekassa ja töötukassa. Valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk ongi nende kõigi tulude ja kulude vahe. Valitsemissektori võlg aga näitab seda, kui palju on kõik need üksused raha laenanud, kas siis laenudena pankadest, andes välja võlakirju või teiste üksuste raha hoiustades. Seega on riigirahanduses oluline nii see, kui palju laekub riigile tulu ja kui palju riik kulutab, kui ka see, kui suur on võlg teiste sektorite ees.

Kust aga tuleb nimetus „Maastrichti kriteeriumid“ ja miks on need nii olulised? 

Kõik sai alguse Maastrichti lepingust

Kriteeriumid tulenevad Maastrichti lepingust, mis sõlmiti EL-i riikide vahel juba 1992. aastal ja mis sätestab mitmed EL-i toimimise põhimõtted. Üheks põhimõtteks ongi ülal nimetatud Maastrichti kriteeriumid, mille eesmärk on tagada EL-i, sealhulgas eelkõige euroala, jätkusuutlik toimimine. Kuna euroala riikidel on ühine valuuta, siis on oluline, et see püsiks stabiilsena ega kaotaks ootamatult väärtust. See aitab tagada, et majandus ja seeläbi ka inimeste sotsiaalmajanduslik olukord püsiks stabiilsel ja heal tasemel. Juhul kui liikmesriik nimetatud kriteeriume pikaajaliselt ületab, algatab Euroopa Komisjon menetluse, mille eesmärk on analüüsida, kuidas riigirahanduse olukorda parandada.

Maastrichti kriteeriumite jälgimine ehk põhjalik auditeerimine

Eurostat ehk EL-i statistikaamet ja Euroopa Komisjoni allasutus jälgib iga riigi puhul Maastrichti kriteeriumite täitmist kaks korda aastas. Seda protsessi nimetatakse eesti keeles ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluseks, kuid tihedamini kasutatakse suupärasemat ingliskeelset lühendit EDP (Excessive Deficit Procedure). 

Selle protsessi raames on kõik EL-i liikmesriigid kohustatud esitama Eurostatile kaks korda aastas (märtsi ja septembri lõpuks) põhjalikke andmetabeleid riigirahanduse statistikast, detailsemalt kui on avaldatud andmebaasis. Pärast seda läbivad andmed põhjaliku ja mitu nädalat kestva auditeerimise, millega kaasneb tihe suhtlus Eurostatiga. Seejärel avaldatakse aruanded nii Eurostati kui ka liikmesriikide statistikaametite kodulehtedel (aruanded Eesti kohta). 

Lisaks käib Eurostat liikmesriikides iga kahe aasta tagant kontrollvisiitidel, et erinevaid riigirahanduse statistika teemasid veelgi põhjalikumalt auditeerida. Visiitide kokkuvõtted avaldab Eurostat enda kodulehel. Seega on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ehk EDP põhjalik auditeerimisprotsess, mille edukas läbimine näitab riigirahanduse statistika koostamise kõrget kvaliteeti.

Riigirahanduse statistika kvaliteeti näitab selle vastavus ühiselt liikmesriikide poolt kokkulepitud metoodikale. See tähendab seda, et EL-i riikides põhineb riigirahanduse statistika koostamise metoodika Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ingl European System of Accounts ehk ESA) 2010. aasta versioonil, mis on ühtlasi õigusakt. Samuti on riigirahanduse kohta avaldatud mitmeid veelgi detailsemaid metoodilisi juhiseid, mis on leitavad ka statistikaameti kodulehelt. Ühtne metoodika tagab selle, et statistika on riikide vahel võrreldav.

Kuidas on Eestil EDP raames läinud?

Eesti on senimaani kõik EDP auditeerimisprotsessid ja visiidid edukalt läbinud. See tähendab, et Eesti riigirahanduse statistikale ei ole peale pandud reservatsioone ehk statistika on usaldusväärne ja kõrge kvaliteediga ning vastab kokkulepitud metoodikale. Vaatame lähemalt ka seda, kuidas Eestil on läinud Maastrichti kriteeriumite täitmisel.

Joonis 1 kujutab valitsemissektori üle- ja puudujäägi osatähtsust SKP-s aastatel 2000–2023 ning vastavat Maastrichti kriteeriumi ehk seda, kas puudujääk ületab 3% SKP-st. Üldiselt on Eesti väga pikalt püsinud Maastrichti kriteeriumi lävendist ülalpool. Ainsate eranditena paistavad silma aasta 2020, mil riigi kulutused kasvasid seoses koroonapandeemiaga ning aasta 2023, mil suuremate kulutuste taga on nii praegune julgeoleku- kui ka ülemaailmne majandusolukord. 2020. aastal lõdvendati ajutiselt Maastrichti kriteeriumit kõikidele liikmesriikidele. Samuti tasub silmas pidada, et 2023. aasta statistika on koostatud esialgsete andmete põhjal ning täpsustub septembriks, kui arvesse on võetud auditeeritud aruanded.

Joonisel nr 2 on näha valitsemissektori võla osatähtsus SKP-s aastatel 2000–2023 ning vastav Maastrichti kriteerium ehk see, kas võlg ületab 60% SKP-st. Eesti riigi võlg (mõõdetuna osatähtsusena SKP-st) on läbi aegade olnud ja on endiselt EL-i liikmesriikide seas kõige madalam. Seega, kuigi viimastel aastatel on võlg koos kulutustega kasvanud, täidame endiselt Maastrichti kriteeriumi. 

Allikas: RR061 ehk Valitsemissektori konsolideeritud võla ning üle- ja puudujäägi osatähtsus sisemajanduse koguproduktis

Riigirahanduse statistika kõige värskemad andmed ehk 2023. aasta andmed avaldasime märtsi lõpus. Nendega koos avaldatud pressiteatest saab rohkem lugeda mullu puudujääki ja võlga panustajatest. Selle aasta esimese kvartali andmed avaldame 21. juunil.

Rohkem infot riigirahanduse statistika kohta leiab valitsemissektori rahanduse valdkonnalehelt.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock