Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?

1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 tarbitud energia eest väljastatud arvete pealt maksis riik kompensatsiooni, et tasandada hinnatõusu mõju. Kuidas see kompensatsioon täpselt töötas? Kõik 8 senti kWh eest ületavad hinnad kompenseeriti maksimaalselt 5 sendi ulatuses ehk maksimaalse kompensatsiooni võisid saada ainult tarbijad, kelle elektri hind ületas 13 senti kWh eest. Nüüd lisame nendele hindadele ka käibemaksu. Elektri hind koos käibemaksuga on 8x1,2=9,6 senti ja kompensatsioon 5x1,2=6 senti ehk kokku 15,6 senti. See tähendab, et hindade puhul, mis jäid 9,6 sendi ja 15,6 sendi vahele, oli kompensatsioon väiksem ja tarbija poolt makstavaks hinnaks jäi 9,6 senti/kWh eest. 

Niisiis oli kompensatsioonisüsteem selline, et kui elektri hind jäi 9,6 ja 15,6 sendi vahele kWh eest, tõi riiklik kompensatsioon hinna 9,6 sendi peale. Millised need hinnad aasta alguses tegelikult olid? 

Universaalteenuse hind oli üsna kõrge ning isegi täismahus kompensatsiooniga oli universaalteenuse hind esimeses kvartalis 13,94 s/kWh. Universaalteenuse hind pole muutunud. Fikseeritud pakettide kasutajatele oli keskmine hind vahemikus 13,9–14 s/kWh. Riigi toetus tõi need hinnad alla 9,6 sendi peale.  

Ent elektribörsil toimuvad kogu aeg suured kõikumised, kuidas saavad siis hinnad stabiilsed olla? Vaatame aga, millises vahemikus kõikumised toimusid. Börsielektri hinnad kasutajatele kõikusid aasta esimeses kvartalis vahemikus 12,05–15,32 senti kWh eest. See omakorda tähendab, et riigi kompensatsioon hoidis eratarbijate tegelikud hinnad 9,6 s/kWh tasemel. Seda kolm kuud järjest ja täiesti sõltumatult börsielektri igatunnistest hinnakõikumistest.

Rõhutada tuleb, et börsielektri puhul on juttu tüüpkoormusgraafikute järgsest tarbimisest, mis peegeldab tüüpilist elektritarbimist. Tegelikus elus on kõik inimesed erinevad ja ka elektrit kasutatakse erinevalt. Näiteks öösel on elektri tarbimine üldiselt madalam ja seetõttu hind odavam, aga mõni börsielektri kasutaja võib oma suure tarbimise, näiteks boileriga vee soojendamise või elektriauto laadimise lükata just öösse, et odavama elektri arvel kokku hoida. See on põhjuseks, miks mõne konkreetse elektritarbija makstavad hinnad võivad erineda nendest keskmistest hindadest, mida kasutatakse tarbijahinnaindeksi arvutamisel.

Vaatame nüüd, mis toimus aprillis, kui riik enam kompensatsiooni ei maksnud. Universaalteenuse ja fikseeritud pakettide keskmisele kliendile tõi aprill kaasa hinnatõusu. Börsipaketi kasutajatel läks aprillis aga paremini, sest börsielektri hind langes 9,36 sendini. See tähendas väikest hinnalangust võrreldes märtsikuise, riigi toetatud hinnatasemega 9,6 senti.  

Kodudesse jõudnud elektri hinda tarbija jaoks ei mõjuta vaid hind börsil, vaid ka maksud, võrgutasud, teenusepakkuja marginaalid, ent viimasel ajal ka riigi toetusmeetmed.  

Äramärkimist on väärt, et tarbijahinnaindeksi ülesandeks on näidata tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust ning seda aasta jooksul fikseeritud kaaludega, mis näitavad mingi toote tähtsust keskmise tarbija kulutustes. Muidugi muutub tarbijate käitumine  ja turuolukord kogu aeg. Turule tuleb uusi firmasid ja tooteid, samal ajal kui teised firmad ja tooted võivad turult lahkuda. Samuti võib aasta jooksul märgatavalt muutuda ostukäitumine, eriti siis, kui majandusolukord kiirelt paraneb või halveneb. Headel aegadel ostetakse rohkem kallimaid tooteid nagu sink, suitsuvorst, punane kala ja veiseliha, sellal kui kehvematel aegadel lähevad tarbijad üle odavamatele alternatiividele nagu keeduvorst ja kanaliha. Tarbijahinnastatistikas aga võetakse arvutustel aluseks eelmise aasta tarbimise osakaalud sõltumata vahepeal toimunud muudatustest tegelikus tarbimises. Statistikaamet ajakohastab tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid kord aastas.

Foto: Shutterstock