Uudis
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Uudis
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Blogi
Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?
Blogi
Kui palju kulutab Eesti elanik kultuuri- või spordisündmustel käies raha?
Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot.
Blogi
Mõtisklus rahvastikust
Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.
Blogi
Säästva arengu trendid viimasel kümnendil
Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul.
Blogi
Säästva arengu trendid viimasel kümnendil
Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul.
Blogi
Huvitavaid fakte Eesti elust
Statistikaamet leidis ühiskonnas toimuvaid muutusi uurides rea huvitavaid seoseid, mis annavad mõistliku seletuse seni vastuseta olnud küsimustele.
Blogi
Statistiline kirjaoskus ehk kas suurem on parem
Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?
Blogi
Kus elavad meie murderääkijad?
Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.
Blogi
Naiste ja meeste palgaootus erineb viiendiku võrra
Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.
Blogi
Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?
Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.
Blogi
Eesti kodakondsuse ja päritoluga inimesed Euroopas
Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.
Blogi
Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik
Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.
Blogi
Mullu kasvas kaubamaht sadamates ja vähenes raudteel
Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.