Uudis
Uudis
Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Uudis
Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu
15. detsembril saatis statistikaamet kirjad nendele ettevõttele ja asutusele, kellelt oodatakse tuleval aastal andmeid oma tegevuse kohta. Amet töötab järjekindlalt selle nimel, et vastajate koormust vähendada: 2026. aastal väheneb mitme küsimustiku maht ning lisandub võimalusi esitada andmeid automaatselt.
Uudis
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Uudis
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
Blogi
Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).
Blogi
Laste vaesus kohalikes omavalitsustes
Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.
Blogi
Püsivat tööelu alustatakse Eestis 19-aastaselt
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.
Blogi
Püsivat tööelu alustatakse Eestis 19-aastaselt
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks.
Blogi
Laste mõju mehe edukusele tööturul
Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?
31. detsembril töötab statistikaameti infotelefon kella 13.00-ni. 1. jaanuaril on infotelefon suletud. Head vana aasta lõppu!