Uudis
Uudis
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Uudis
Keskmine brutokuupalk suurenes vaatamata keerulisele aastale
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.
Uudis
Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus ka jaanuaris
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aasta jaanuaris 618 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.
Uudis
Eesti statistika tähistab 100. sünnipäeva postmargi ilmumisega
Täna, 1. märtsil möödub sada aastat päevast, mil algas teadlik ja sihipärane andmekogumine Eesti riigistatistika tegemiseks. Selle päeva puhul andis Eesti Post välja postmargi.
Uudis
Neljandas kvartalis langes majandus 1,2%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.
Uudis
Statistikaameti 100. sünnipäeva puhul ilmub postmark
Eesti Post annab 1. märtsil välja statistikaameti 100. sünnipäevale pühendatud postmargi. Alates tänasest on marki ja esimese päeva ümbrikku võimalik soetada Omniva e-poest, esmaspäeval, 1. märtsil jõuavad margid müügile postkontoritesse.
Uudis
Tööstustoodete hinnad tõusid kolmandat kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,3%.
Uudis
Ehitusmaht vähenes, nõudlus uute eluruumide järele aga püsib
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2020. aastal siin ja välisriikides kokku 3 miljardi euro eest. Ehitusmaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 6%, vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes aga 3%.
Uudis
Eelmisel aastal muudeti rahvastikuregistris enam kui 100 000 inimese elukoht
Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloenduse ajaloost ja tulevikust
Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.
Uudis
Mille põhjal valitakse rahvaloenduse valikuuringu aadressid?
Suur osa aasta lõpus toimuvast rahva ja eluruumide loendusest korraldatakse registrites olevate andmete põhjal. Inimestelt küsitakse lühikese valikuuringuga vaid infot, mille kohta registriandmed puuduvad. Kuidas valikuuringu jaoks sobiv valim võetakse, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Uudis
Statistikanõukogu tegi aastast kokkuvõtte ja võttis teadmiseks rahvaloenduse meetodi
Täna, 25. veebruaril toimunud istungil tunnustas statistikanõukogu möödunud aastale tagasi vaadates riikliku statistika toimimist, aga nentis, et statistikasüsteem on jätkuvalt alarahastatud. Nõukogu võttis teadmiseks ka statistikaameti kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodi, milleks on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.
Blogi
Möödunud aasta viis majutusasutustest turistid ja murdis trende
Möödunud aasta erakordsus väljendus eriti ilmekalt just turismi valdkonnas. Majutusettevõtete 2020. aasta andmed annavad aimu, millistest maakondadest kadus kõige enam turiste, millistes kodumaa paikades eelistasid puhata eestimaalased ja kust pärinesid vähesed külastajad välisriikidest.
Hooldustööde tõttu võib 9. septembril kella 17-st kuni 18-ni statistikaameti süsteemide töös olla tõrkeid. Vabandage ebamugavuste pärast!