Uudis
Uudis
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Uudis
Statistikaamet tuletab ettevõtetele meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg on juuli alguses
Statistikaamet palub EKOMARi valimisse kuuluvatel ettevõtetel esitada 2025. aasta andmed juuli alguses. EKOMARi küsimustik on üks olulisemaid iga-aastaseid statistikatöid, millega kogutakse detailseid näitajaid ettevõtete tulude ja kulude struktuuri, finantsseisu ning investeeringute kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: juunis langesid hinnad 0,4%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juunis võrreldes maiga 0,4%. 2025. aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis juuni hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
Statistikaamet tunnustas parimaid koostööpartnereid
Igal aastal tunnustab statistikaamet oma häid koostööpartnereid, kes on aasta jooksul kõige enam kaasa aidanud ameti töö sujuvale ja tõrgeteta toimimisele. Seekord pälvisid tunnustuse Tartu Ülikooli geograafia osakonna töörühmad, Digmatix Estonia AS ja Hollandi statistikaamet.
Blogi
Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud.
Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Uudis
Uudis