Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Täistööajaga töötaja keskmine brutokuutöötasu oli 2010. aastal 819 eurot ja mediaan 688 eurot, teatab Statistikaamet.

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.

Tööstusettevõtted tootsid 2012. aasta augustis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu vähenemist langus elektroonikaseadmete ja metalltoodete tootmises.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2012. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset seitsmeprotsendilist kasvu.