Uudis
Uudis
Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Uudis
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti andmetel läbis 2024. aastal Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel.
Uudis
Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Uudis
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Blogi
Põllumajandusmaa rendihind maakondades
Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.
Blogi
Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).