Sooline palgalõhe Eestis oli mullu läbi aegade madalaim
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2025. aastal 12,2% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga ühe protsendipunkti võrra ning oli mullu läbi aegade madalaim.
„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra.
Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas
Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva tööstuse (21,4%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (20,8%) tegevusaladel,“ loetles Vaikmets.
Olulist palgalõhe vähenemist on viimastel aastatel täheldatud info ja side tegevusalal, kus sooline palgalõhe on jõudnud viimaste aastate madalaimale tasemele. „Kuigi statistikaameti kogutud andmete põhjal ei ole võimalik otseselt hinnata palgalõhe muutuste põhjuseid, võib siiski eeldada, et selle vähenemisele on kaasa aidanud naistele suunatud tehnoloogia- ja IT-valdkonna õppe- ning ümberõppeprogrammid. Traditsiooniliselt valivad naised enam humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade erialasid, samal ajal kui mehed suunduvad sagedamini tehnoloogia- ja IT-valdkonda, kus palgatase ongi keskmisest kõrgem,“ tõdes Vaikmets, lisades, et kui ka naised jõuavad kõrgemapalgalistes tehnoloogiavaldkondades kõrgematele ametikohtadele, võib see kaasa aidata meeste ja naiste palgaerinevuste vähenemisele.
Eestis on ka kolm tegevusvaldkonda, kus naiste tunnitasu on meeste tunnitasust kõrgem: veondus ja laondus (-15,4%), kinnisvara (-12,4%) ning muud teenindavad tegevusalad (-2,3%).
Alla 5% jäi palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas ning ehitusvaldkonnas.
Sooline palgalõhe, 2011–2025
| Palgalõhe, % | |
|---|---|
| 2011 | 22,9 |
| 2012 | 24,6 |
| 2013 | 24,8 |
| 2014 | 23,5 |
| 2015 | 22,2 |
| 2016 | 20,9 |
| 2017 | 20,9 |
| 2018 | 18,0 |
| 2019 | 17,1 |
| 2020 | 15,6 |
| 2021 | 14,9 |
| 2022 | 17,5 |
| 2023 | 13,1 |
| 2024 | 13,2 |
| 2025 | 12,2 |
Naiste keskmine brutotunnipalk oli 11,40 eurot ja meestel 13 eurot
Kõige kõrgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised vastavalt 18,4 ja 16,9 eurot tunnis. „Suurim palgalõhe on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, kus naiste tunnipalk on 5,2 eurot väiksem kui meestel. Info ja side tegevusalal on naiste tunnipalk 3,7 eurot väiksem kui meestel,“ lausus juhtivanalüütik.
Kõige madalamat brutotunnitasu makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse tegevusalal – meestöötajatele 8,6 eurot ning naistöötajatele 7,5 eurot.
Viimase 15 aastaga on brutotunnipalk nii mees- kui naistöötajatel tõusnud 7 euro võrra – vastavalt 7,3 ja 7 eurot.
Mees- ja naistöötajate brutotunnipalk, 2011–2025
| Meeste brutotunnipalk, eurot | Naiste brutotunnipalk, eurot | |
|---|---|---|
| 2011 | 5,7 | 4,4 |
| 2012 | 5,7 | 4,3 |
| 2013 | 6,1 | 4,6 |
| 2014 | 6,4 | 4,9 |
| 2015 | 7,0 | 5,4 |
| 2016 | 7,6 | 6,0 |
| 2017 | 7,9 | 6,3 |
| 2018 | 7,9 | 6,5 |
| 2019 | 8,6 | 7,1 |
| 2020 | 9,1 | 7,7 |
| 2021 | 10,0 | 8,5 |
| 2022 | 11,5 | 9,5 |
| 2023 | 11,8 | 10,3 |
| 2024 | 12,3 | 10,7 |
| 2025 | 13,0 | 11,4 |
Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Andmeid kogutakse Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide käest, kus oli vähemalt üks palgatöötaja. Nendel aastatel, kui toimub töötasu struktuuri uuring, põhineb palgalõhe näitaja sellel uuringul (viimati 2022. aastal). Uuringu vaheaastatel kasutab statistikaamet palgalõhe andmete kogumiseks küsimustikku, millega kogutakse meeste ja naiste kohta andmeid kogusummadena: töötajate arv, töötatud tundide arv ning tasu tegelikult töötatud aja eest. Mõlema küsimustiku puhul on vaatluskuu oktoober.
2025. aasta soolise palgalõhe andmed pärinevad küsimustikust „Mees- ja naistöötajate brutotunnitasu oktoobris“. Uuringu valimisse kuulus 2025. aastal 3806 ettevõtet, kellest vastas 3444. Uuringu vastamismäär oli 90,5%.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel on erinevad. Palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
Andmed on avaldatud 23.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484