Riik valmistab ette ettevõtlust toetavat tehisintellekti
Lühidalt on idee selles, et õpetame masina välja ettevõtjat aitama ja see hakkab töötama järgmiselt:
- hindab ettevõtte senist arengut;
- pakub välja arengustsenaariumid ja nende realiseerimise võimalused;
- väljastab hoiatuse, kui ettevõtte maksevõime on vähenemas;
- selgitab maksevõime vähenemise probleemi olemust;
- pakub ettevõttele välja, mida võtta ette ja muuta juhtimises, et vältida maksevõime vähenemist;
- annab ettevõttele ülevaatliku raporti tema finantsseisust;
- tunnustab, kui ettevõte on oma olukorda varasema perioodiga võrreldes parandanud;
- näitab, mis on paranenud ja kuidas seda head kurssi hoida.
Tehisintellektist masin on justkui koostööpartner, kes õpib ettevõtet tundma ja hakkab ettevõtjat juhendama. Tegu on ühtlasi ettevõtte usaldusisikuga, kes ei jaga saadud informatsiooni mitte kellegagi peale nõustatava ettevõtte, selle põhjal ei tee riik ettevõtte suhtes ühtegi otsust ega võta ühtegi seisukohta.
Kuidas masin ettevõtet tundma õpib?
Aastate jooksul on ettevõte esitanud aruandeid nii maksu- ja tolliametile, statistikaametile kui ka äriregistrile, mis teeb kokku suure hulga nii üldisemaid (majandusaasta aruanded) kui ka detailsemaid (maksudeklaratsioonid) andmeid. Neid andmeid kombineerides on võimalik ettevõtte käitumise kohta palju teada saada.
Igas majandussektoris on oma tegevusloogika ja tingimused. Loodav tehisintellekt õpib iga sektori eripära tundma. Kuidas? Masinale antakse ette parameetrid, mis iseloomustavad tegevusala ettevõtete majandusnäitajaid ja seejärel võrdleb masin sektoris tegutsevate ettevõttete näitajaid nende parameetritega. Sellest selgub, kuidas peaks näiteks Viljandis asuv turiste teenindav ettevõte käituma teisiti kui Tallinnas asuv üksus ning millised on seega edasiste arengute peamised edutegurid.
Kellele on loodavast tehisintellektist kõige rohkem kasu?
Loodavast tehisintellektist on kasu eelkõige ettevõtetele, kelle finantsjuhtimine ei ole suutnud ise ohte tuvastada ja tegevust ümber korraldada. Sageli on sellised ettevõtted liialt hõivatud igapäevategevustega ja neil napib aega analüüsiks nagu ka ressurssi finantskorralduse põhjalikumaks sisseviimiseks. Peamiselt on sellised ettevõtted väikesed või keskmise suurusega, kellel on oma igapäevase turu hoidmisega piisavalt palju tegemist ja tulenevalt suurest konkurentsisurvest ei jõua finantsstrateegilisse arengusse piisavalt panustada.
Ettevõtteid toetav tehisintellektist lahendus peaks valmima statistikaameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös 2023. aasta lõpuks ning selle loodetav töö tulemus on targem ja toetavam ettevõtluskeskkond, et ennetada ettevõtete sattumist raskustesse ja võimalusel see välistada.
Vaata rohkem infot loodava süsteemi kohta:
https://realtimeeconomy.ee/ettevotja-elujoulisuse-indeks-analuus-ja-prototuup