Maakondade rahvaarv pärast haldusreformi
Statistikaamet arvutas ümber 2017. aasta maakondade rahvaarvu uue, pärast tänavusi kohaliku omavalitsuse valimisi kehtima hakanud haldusjaotuse järgi.
Pärast haldusreformi jäi varasemast 213 omavalitsusüksusest järele 79. Neist 28 ei muutunud, ent 10 endist valda jagunesid kahe või enama omavalitsuse vahel. Maakondade puhul oli muutus väiksem. Eestis on endiselt 15 maakonda, kuid enamiku territoorium ja rahvaarv on muutunud. Piirid jäid samaks Hiiu, Saare ja Viljandi maakonnal. Harju maakonna piirid on samuti pärast haldusreformi samad, kuid võrreldes aasta alguse seisuga on Harjumaal üks küla vähem. Kõige rohkem kaotas haldusreformiga pindala Läänemaa.
Rahvaarvult suurenes kõige rohkem Tartu (+3700), Pärnu (+3600) ja Võru (+2900) maakond ning vähenes enim Lääne (-3600), Ida-Viru (-3500) ja Põlva (-2400) maakond. Kõige suurema osatähtsuse elanikkonnast kaotas Läänemaa (17%), kellele järgneb Põlvamaa (9%). Uutes piirides kasvatas rahvaarvu kõige rohkem Võrumaa (8%).
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.