Tarbijahinnaindeksit mõjutas veebruaris enim transport

Uudis
Postitatud 7. märts 2017, 10.00

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7% ja teenused 2,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,3%.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1% ning alkohoolsete jookide (5,2%) ja tubaka (8,7%) kallinemine. 2016. aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4% ning suhkur ja kondiitritooted 6,4% kallimad. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud suhkur (28%), või (24%) ja värske kala (21%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9% ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37% kallimad kui jaanuari piletid. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6% kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5% kallinenud köögivili ning 3,5% kallinenud suhkur ja kondiitritooted.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3% või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis, mil see oli samuti 1,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2017
Kaubagrupp Veebruar 2016 – veebruar 2017, % Jaanuar 2017 – veebruar 2017, %
KOKKU 3,4 1,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 4,1 1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,2 2,9
Riietus ja jalatsid 1,8 3,5
Eluase 1,9 0,0
Majapidamine 1,1 0,5
Tervishoid 2,1 0,2
Transport 8,9 3,4
Side -1,4 -0,3
Vaba aeg -0,4 -0,1
Haridus ja lasteasutused 2,8 -0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,9 0,8
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,5 1,5

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.