Loe kindlasti! Lõppeva aasta 15 menukamat andmelugu
Blogi
Mis teemad lõid lõppeval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 15 kõige suuremat tähelepanu pälvinud statistikablogi.
- Esmaklassilised Eesti lehmad
Aasta alguses kuulutasime Eesti lehmade ulmelistest piimakogustest ja meie piima tippkvaliteedist. Ent loomapidajate suurtest pingutustest hoolimata jäi piima kokkuostuhind teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.
Loe rohkem siit
-
Mis nimi, mis nimi
Eesti inimeste huvi värsketele ilmakodanikele pandud nimede vastu ei näita kahanemise märke. Popimaks poisinimeks tõusis esimest korda Sebastian ja seitse aastat järjest populaarseima tüdrukunime Sofia tõukas troonilt Mia.
Loe rohkem siit - Dressipükstes kodukontoris
Kevade hakul, kui suur hulk Eesti inimestest saadeti tööle kodukontorisse, selgitasime välja, kellel on suuremad võimalused kaugtööks. Kui ka eelnevatel aastatel oli distantsilt töötajate arv järk-järgult kasvanud, siis kevadise eriolukorra ajal kasvas kaugtööd tegevate hõivatute hulk ligi 40%-ni.
Loe rohkem siit - Maa tarbimispausil
Paljude teadlaste hinnangul on kliimamuutused üks suuremaid väljakutseid inimkonna tulevikus. ÜRO keskkonnaprogrammi seisukohtade järgi on nii kliimakriis kui ka koroonaviirusest tingitud kriis looduse sõnum inimkonnale.
Mida teeb Eesti selleks, et süsinikuheide väheneks ja kuidas areneb meie rohemajandus?
Loe rohkem siit - Ametiesindajate palgad avalikuks
Palgarakendus on teinud kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus. Pärast rakenduse avalikustamist aprillis oli huvi selle vastu nii meeletu, et ülekoormuse tõttu ei pääsenud kõik huvilised korraga andmetele ligi. Kogusime end kiiresti ja vahepeal oleme rakendust veelgi täiendanud.
Loe rohkem siit
- Beebid ja emad
Emadepäeva paiku uurisime, kus sünnivad lapsed ja kus elavad need emad, kellel on rohkem lapsi. Kui Tartu linn välja arvata, sündis kõige rohkem lapsi just Tartu maakonnas, pealinna jäi aga teistest maakondadest ja linnadest pikalt maha.
Loe rohkem siit - Eriolukorrast võitjad
Suve hakul igatsesime pärast kõik-on-kinni-koroonakevadet väga midagi positiivset kuulda ja teada anda. Seetõttu ostsime välja, mis ettevõtetel eriolukorra ajal hästi läks. Edukalt möödus kevade mustem kuu aprill seebi, pesemis-, puhastus- ja poleerimisvahendite tootmisega tegelevatele ettevõtetele, millest enam rohkem kui kahekordistas oma käivet.
Loe rohkem siit - Mis on juhi palk?
Selle aasta esimese kvartali palku uurides selgeks, et juhi positsioon ei taga alati ilmtingimata suuremat palka. Mida kõrgem on ametirühma palk, seda suuremad on palgaerinevused tegevusalade vahel.
Loe rohkem siit - Kõrgharitute koondumine
Algavale kooliaastale läksime vastu teadmisega, et kõrgelt haritud eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas. Kõrgharitud naisi on kõikjal Eestis meestest rohkem. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64-aastastest naistest ja kolmandik meestest.
Loe rohkem siit - Aktiivsed vanavanemad
Ligi pooled vanaemadest ja vanaisadest on valinud pensionipõlve pidamise asemel töölkäimise. Töötavate vanaisade hulgas on kõige rohkem seadme- ja masinaoperaatoreid ning koostajaid (23%), samuti oskus- ja käsitöölisi (20%). Vanaemad peavad aga kõige sagedamini teenindus- ja müügitöötaja (23%) või tippspetsialisti ametit (18%).
Loe rohkem siit - Tormisilmas kinnisvaraturg
Sügisel tekitasid tormi kinnisvaraturg ja ehitusmahud. Viimased viis aastat jutti kasvanud ehitusmahud ei jäänud eriolukorrast puutumata. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.
Loe rohkem siit ja siit
- Valitsemissektori võlg
Eesti valitsemissektori võlg on 20 aasta suurim. Valitsemissektori võlg näitab seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha. Läbi aegade on Eesti olnud Euroopa Liidu (EL-i) madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik.
Koroonaviiruse leviku tõkestamise tagajärjel halvenes majanduslik olukord ja Eesti valitsemissektori võla osatähtsus SKP-s kasvas kiiremini kui EL-is ja euroalas keskmiselt, kuid jätkuvalt on meie võlakoormus siiski madalaim.
Loe rohkem siit - Eesti kaubad välismaale
Riikidest jõudis eelmisel aastal Eestist pärit kaupu kõige rohkem Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Kaubagruppidest oli kõige suurem Eesti toodete ekspordi osatähtsus (rohkem kui 90%) puidu ja puittoodete hulgas, mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli ja palkmajade) ning loomsete ja taimsete rasvade (sh rapsiõli) kaubagrupis.
Loe rohkem siit - Palgad puust ja punaseks
Mis vahe on keskmisel brutokuupalgal ja palgatöötaja kuu keskmisel brutotulul? Millest kõnelevad järgmised summad: elanike kuu keskmine netosissetulek oli 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot? Heitsime pilgud eestlaste rahakotti ja tegime palgaga seotud mõisted puust ja punaseks.
Loe rohkem siit - Armastus ei küsi vanust
Üha rohkem pruute on peigmeestest vanemad. Harjumuspärane seaduspära abiellujate vanuse juures, et naised abielluvad sagedamini endast veidi vanema mehega, on tasapisi muutumas. Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osatähtsus suureneb.
Loe rohkem siit
Kas leidsid, mida otsisid?