Kus vajavad inimeste digioskused järeleaitamist?
DESI indeks (Digital Economy and Society Index) võrdleb riikide arengutaset digimaailmas ja mõõdab, kuidas on ühiskonnas edenenud võrgu- ja mobiilühendus, inimeste digioskused ja internetikasutus ning ettevõtete digitehnoloogia ja avalikud digiteenused.
Analüüsisime nelja komponenti ja reastasime need kasutajate osatähtsuse järgi:
- sagedased internetikasutajad – isikud, kes kasutavad internetti vähemalt kord nädalas;
- suhtlemisoskused üle algtaseme – isikud, kes oskavad teha vähemalt kahte tegevust loetelust:
- kasutada e-posti,
- osaleda interneti kaudu sotsiaalvõrgustikes,
- teha telefoni- ja videokõnesid internetikaudu
- laadida üles omaloodud sisu mõnele veebilehele, et jagada seda teistega,
- e-pangandus – isikud, kes on kasutanud internetipanka;
- e-kaubandus – isikud, kes on tellinud internetis kaupu või teenuseid.
Tulemused on paremad suuremates keskustes
Internetikasutajate osatähtsus jäi Eestis vahemikku 72% (Narva linn) kuni 97% (Rae vald), järgnes e-panganduse kasutamine 65% (Kohtla-Järve linn) kuni 93% (Rae vald). Kõige madalam oli e-kaubanduse kasutajate osatähtsus, selle madalaim näitaja oli 51%. Hinnanguliselt pooltes KOV-ides on e-kaubanduse võimalusi kasutanud alla 2/3 elanikest.
Praegusel keerulisel ajal on olulised ka suhtlemisoskused, sest pikka aega on põhiline suhtlus toimunud digikanalite kaudu. Nende inimeste osatähtsus, kelle pagasis on rohkem kui üks digisuhtluse võimekust näitav oskus, on vahemikus 62% (Narva linn) ja 83% (Rae vald).
Tulemused on paremad suuremate keskuste ümbruses, kus elab suhteliselt rohkem nooremaid, töötavaid ja kõrgharidusega inimesi. Suurematest keskustest eemal olevate linnade-valdade elanikud vajavad rohkem digipädevuste järeleaitamist.
Vaata näitajate koondtulemusi
Uuringut finantseeris Euroopa Komisjon. Uuringuraporti leiab https://futurium.ec.europa.eu/en/urban-agenda/digital-transition/library/desi-local-developing-digital-economy-and-society-index-desi-local-level?language=et