Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest.
Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000.
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde
Viimase kümne aasta jooksul on koorilaulu harrastajate arv Eestis mõnevõrra vähenenud, samal ajal kui rahvatantsijate arv on püsinud suhteliselt samal tasemel ja on viimastel aastatel veidi isegi tõusnud. 2014. aastal üldlaulu- ja tantsupeol oli koorilauljaid suisa ligi 43 000, mis on ka viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Sellele järgnes mitmeaastane langustrend, mida süvendas ka koroonakriis. Erik Lesta sõnul on viimastel aastatel koorilauljate arv siiski taas pisut kasvanud. “Ehkki see ei ulatu veel kriisieelse 37–40 tuhande harrastaja tasemeni, viitab see tagasihoidlikule stabiliseerumisele,” sõnas analüütik.
Tõuseb esile, et kui koorilauljaid oli viimase kümne aasta võrdluses 2014. aastal kõige rohkem, siis rahvatantsijate arv on püsinud ühtlasemana ning 2024. aastal (21 700) oli neid veidi rohkem kui kümme aastat tagasi (ligikaudu 21 500). Rahvatantsijaid oli kõige enam 2017. aastal (ligikaudu 23 000), kui toimus noorte laulu- ja tantsupidu.
Koorilaulu ja rahvatantsu traditsiooni aitavad üleval hoida kollektiivid, mida mõlema valdkonna peale oli möödunud aastal kokku 2700 – koorilauluga tegeles 1262 ja rahvatantsuga 1438 kollektiivi. Sarnaselt koorilauljate arvule on vähenenud ka koorilaulukollektiivide arv, olles möödunud aastal viimase kümne aasta väikseim. 2014. aastal oli koorilauluga tegelevaid kollektiive 176 võrra rohkem kui möödunud aastal – 1438. Rahvatantsukollektiivne, nagu rahvatantsijaidki, on viimase kümne aasta jooksul aga juurde tekkinud. Kõige rohkem oli neid 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ajal (ligikaudu 1500).
Andmetest nähtub, et kui koorilauljaid oli kümme aastat tagasi kõige rohkem, siis rahvatantsukollektiive oli 2014. aastal viimase kümne aasta võrdluses kõige vähem (1402). Pärast seda on rahvatantsukollektiivide arv küll kõikunud, aga näiteks koroonakriisi alguses see ei langenud, vaid hoopis tõusis.
Koorilaul on suuresti laste ja noorte pärusmaa
Suurem osa kõigist koorilauluharrastajatest on lapsed ja noored: 2024. aastal oli neid 25 000 ja nad moodustasid kõigist koorilauljatest 69%. Laste hulka arvatakse kuni 9. klassi õpilased ja noorte rühmas on kuni 25-aastased lauljad. Kõige suurem oli laste ja noorte osakaal 2014. aasta laulupeo ajal, kui nad moodustasid 73,5% koorilauljatest (ligikaudu 31 600).
Rahvatantsuharrastajatest moodustavad lapsed ja noored samuti üle poole. 2024. aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 11 100 last ja noort, mis on 51% kõigist rahvatantsuharrastajatest. Ootuspäraselt oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal kõige suurem 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo aastal, kui neid oli 58% kõikidest tantsijatest. 2023. aasta peol oli laste ja noorte rahvatantsijate osakaal 52% kõigist tantsijatest.
Noorte puhul torkab silma, et nende arv on enne laulu-ja tantsupidusid hüppeliselt kasvanud ja pärast jällegi järsult vähenenud, teiste vanusegruppide puhul need kõikumised nii suured ei ole. “Ilmselt innustab noori täiskasvanutest enam koorilaulu ja rahvatantsuga tegelema soov pääseda suurele peole,” märkis Erik Lest.
Eakate ehk üle 65-aastaste koorilauljate ja rahvatantsijate arv on viimase kümne aasta jooksul üha vähenenud. 2014. aastal olid aktiivsed veidi üle 500 eaka koorilaulja, 2024. aastal aga ligikaudu 280. Eakate hulgas märkimisväärselt populaarsem rahvatants on harrastajaid küll kaotanud, aga väiksemal määral – kui 2014. aastal oli eakaid rahvatantsijaid ligikaudu 2750, siis kümme aastat hiljem harrastas rahvatantsu ligikaudu 2230 eakat.
Tantsivad ja laulavad valdavalt naised
Võrdlusaastate jooksul on koorilaulu harrastavate naiste osakaal püsinud veidi üle 70% ja meeste oma veidi alla 30%. Näiteks 2024. aastal harrastas koorilaulu ligikaudu 26 000 naist ning 10 250 meest. Rahvatantsus on meeste osakaal veidi kõrgem (33–34%), kuid püsinud samuti suhteliselt muutumatuna. Möödunud aastal tegeles rahvatantsuga ligikaudu 14 400 naist ja 7300 meest.
Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet statistikatöö „Rahvakultuur“ tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel. Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuserühma järgi jaotatud viide rühma: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad ja erinevad earühmad. Laste rühma kuuluvad kollektiivid, kus harrastavad lapsed kuni 9. klassini (k.a). Noorte rühmas on noored kuni 25. eluaastani (k.a). Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid.
Detailsemad rahvakultuuri puudutavad andmed leiab statistikaameti andmebaasist ning rahvakultuuri valdkonnalehelt.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)