Eesti sadamate kuue kuu kaubamaht vähenes mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kaubamaht Eesti sadamates 29% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Kaubamahu langus on peamiselt seotud Venemaa päritolu kaupade veo vähenemisega. Kaubavedusid sadamate kaudu on mõjutanud ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite* juures.
Eesti sadamate esimese kuue kuu kaubamaht ulatus tänavu 12,6 miljoni tonnini, 2022. aastal oli sama perioodi kaubamaht 17,7 miljonit tonni ning 2021. aastal 19,8 miljonit tonni. 2021. aasta tulemus oli ka viimaste aastate kõrgeim.
Kaupade lastimine ehk kauba peale laadimine vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes 26% ehk 7,9 miljoni tonnini. Lossimine ehk kauba laevalt maha laadimine vähenes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 32% ehk langes vaid 4,8 miljonile tonnile. Lastitud ehk laevadele laaditud kaup moodustas sadamate kaubamahust 62% ja lossitud ehk laevadelt maha laaditud kaup 38%. 2023. aasta kõigis kuudes on vähenenud nii lastimise kui lossimise maht. Möödunud aasta sama perioodi kõigis kuudes vähenes just kauba lastimise maht, lossimise maht mullu veel kasvas.
Eesti põhisadamate (sadamad, mille kaudu veetakse aastas üle 1 miljoni tonni kaupa) kaubaveo info lastiliigiti on kättesaadav esimese kvartali kohta. Põhisadamate kaudu veeti 2023. aasta esimeses kvartalis 3,9 miljonit tonni kaupa, mida on 31% vähem kui aasta tagasi. Vedellast moodustas kaubaveost 44%, veeremlast 20%, puistlast 19% ning konteinerite vedu 6%. Vedellasti vedu vähenes esimeses kvartalis põhisadamate tulemuste järgi koguni 78% ning see vähenes nii lastimise kui lossimise osas. Samuti vähenes 15% konteinerite vedu. 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas põhisadamates puistlasti ja veeremilasti vedu. Vedellastina veetakse Eesti sadamate kaudu peamiselt nafta- ja keemiatooteid. Puistlasti hulka kuuluvad kaevandustooted, vili, väetised ja muud tahked tooted. Veeremlastina veetakse sõidukeid ja muid koos transporditavaid kaupu kaubaveosõidukites.
* Väliskaubandusstatistika andmetel olid mais Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa ja Poola.
Andmed on kogutud küsimustikega „Lastimine-lossimine 2023. kuu“ ja „Laevaliiklus 2023. kvartal“. Blogis kasutatud andmetega saab lähemalt tutvuda statistikaameti andmebaasi tabelites TS175 ja TS185.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.