Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras

Koroonaviiruse tõttu on tänavad, veeteed ja õhuruum muutunud liiklustühjaks ning ka õhusaastatus on seireandmete alusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Juba analüüsitakse ka müra vähenemist. Elukeskkonnakvaliteedi vaatenurgast on saastatuse vähenemine positiivne, kuid püsiva muutuse saavutamiseks on vajalikud siiski struktuursed nihked.

Kuigi selle aasta rahvusvahelise Maa päeva teema on kliimameetmed, siis ka Maa päeva korraldajad toovad esile kaks üleilmset kriisi, mille lahendamisega tegeleda. Üks on koroonapandeemia ja teine kliimakatastroof. Kui esimest on võrreldud sprindiga, siis teist maratoniga.

Looduse sõnum inimkonnale

ÜRO keskkonnaprogrammi seisukohtade põhjal on nii kliimakriis kui ka koroonaviirusest tingitud kriis looduse sõnum inimkonnale. Me peame kaitsma kogu metsikut loodust, et tagada enda tervis ja heaolu planeedil Maa. Keskkonnaeksperdid rõhutavad, et loomadelt pärinevate haigusetekitajate levik inimestele on meie enda tegevuse tagajärg. Nii muutuv kliima kui ka maakasutuse muutused toovad kaasa uued elutingimused, mis võivad viia elupaikade kadumisele ja sunnivad loomi elama inimestele lähemal. Inimeste või kariloomade suhtlemine metsloomadega loob võimaluse potentsiaalsete haigusetekitajate ülekandumiseks. Näiteks nahkhiirtega seotud viirused hakkasid arvatavalt rohkem levima põllumajanduse laienemisest tingitud elupaikade kadumise tõttu.

ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles märtsi lõpus toimunud usutluses, et esmaseks prioriteediks praegu on inimeste kaitse koroonaviiruse eest ja selle leviku tõkestamine. Kuid ta rõhutas, et pikaajalises plaanis on vajalik tegeleda ka looduslike liikide elupaikade kaitsega. Kümnele miljardile läheneva rahvaarvuga inimkonnal on parem suunduda tulevikule vastu omades looduse näol liitlast, mitte vaenlast.

Kliimameetmed Eestis

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon langes Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Vaata andmeid rohemajanduse kohta