Läti uurib rahvaloendusel väljarände suurust

Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku rahvaarvu. [caption id="attachment_1090" align="aligncenter" width="211" caption="Läti 2011. aasta rahvaloenduse logo"][/caption] Loendusküsimustiku 32 teema hulka mahub esmakordselt ka küsimus, mis peab andma vastuse, kui palju inimesi on Lätist lahkunud ja millistesse riikidesse. Saadud vastuseid võrreldakse Läti rahvastikuregistri andmetega ja vajadusel viiakse sellesse sisse parandused. 16 000 inimest aastas Nii Eestis kui Lätis on alates 1989. aasta rahvaloendusest toimunud pidev rahvaarvu vähenemine. Näiteks kahe eelmise rahvaloenduse vahelisel ajal (1989–2000) vähenes Läti elanike arv 10,8%, Eestis aga 12,5%. Kuigi Lätis ei ole selgepiiriliselt võimalik emigratsiooni mõõta, siis 2008. aastal hindas Läti sotsiaalministeerium iga-aastaseks välismaale tööleminejate hulgaks 16 000 inimest, kes tagasi enam ei pöördu. Algav rahvaloendus peabki näitama, millise jälje on väljaränne jätnud nii riigi kui ka maakonna tasandil. Läti rahvaloenduse telereklaam [youtube http://www.youtube.com/watch?v=aSVfC42Q0s0?rel=0&w=640&h=390] Võimalus detailsemaks analüüsiks Varasemad rahvaloendused annavad Läti rahvastiku tegeliku paiknemise kohta hea ülevaate ja näitavad, et suurem osa sellest on koondunud linnadesse. Samas on vajadus maapiirkondade rahvastikku puudutava teabe järgi pidevalt suurenenud, et lähtuvalt piirkonna elanike arvust ja tööealisest elanikkonnast hinnata tulevikuvõimalusi ning planeerida sotsiaalteenuseid. Loendusandmed võimaldavad teha piirkondade kaupa detailsemaid rahvastikuanalüüse. Erilises huviorbiidis on algaval rahvaloendusel Latgale piirkond, mida iseloomustab suur põllumajanduse osatähtsus, eakate suur osakaal ning lätlaste keskmisest väiksem osakaal rahvastikus. Latgale piirkonnas räägitakse ka läti keelest mõnevõrra erinevat latgali keelt, mille oskajate väljaselgitamiseks esitaksegi piirkonna elanikele üks küsimus tavapärasest rohkem. Võimalik vastata ka internetis Majanduskriis pani 2009. aastal rahvaloenduse toimumise Lätis korraks ka kahtluse alla, kuid eelmise aasta suvel otsustas Läti valitsus loenduse siiski korraldada ning kiitis heaks loendusküsimustiku. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on pööratud olulist tähelepanu juba olemasolevate registrite andmestiku kasutamisele ja e-loenduse võimaluse pakkumisele. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on pikendatud oluliselt ka loenduse kestust. Rahvaloendus toimub Lätis sel korral kombineeritud meetodil. 1.-10. märtsini on Läti alalistel elanikel võimalik täita ise loendusküsimustik interneti teel, e-loendusel mitteosalenud leibkondi külastavad 17. märtsist 31. maini rahvaloendajad. Viimane rahvaloendus toimus Lätis 2000. aasta märtsis, kui riigi alaliseks elanikkonnaks loendati 2 377 383 inimest. 2010/2011. aastal toimuvad rahvaloendused suuremas osas maailma riikides. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02 – 31.03.2012 rahvaloendajad. Diana Beltadze, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht