Eestist rändab aastas välja üle 4000 inimese

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm 25–29-aastased, kuid erinevalt naistest on meeste rändesaldo viimastel aastatel positiivne ehk enam rändab Eestisse kui siit lahkub. Andmed kinnitavad tõsiasja, et majandusbuumi ajal läksid mehed välismaale tööle ning nüüd on hakatud tasahilju töö lõppemisel tagasi kodumaale pöörduma (alates 2004. aastast on immigratsioonis Eesti kodakondsusega meeste osatähtsus tõusnud ligikaudu kaks korda 47%-ni). Lastega pered koonduvad suuremate linnade ümber, vanurid äärealadele Eesti-siseses rändes on suund linnade lähialadele ja rändavad eelkõige nooremad pereeas inimesed. Eeslinnasutmine on toonud kaasa ka piirkondliku muutuse rahvastiku vanusstruktuuris. Rahvastiku suuremate vanuserühmade teemakaartidelt on näha, kuidas laste osatähtsus suureneb suuremate linnade ümber (sisserände piirkondades), samal ajal kui eakate osatähtsus suureneb äärealadel. Eakate osatähtsus äärealadel suureneb, sest noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale. [caption id="attachment_550" align="alignleft" width="500" caption="Eakad, 2010"][/caption]   1. jaanuaril 2010 olid Rae ja Harku omavalitsused ainsad, kus laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus oli üle viiendiku ja vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus jäi alla kümnendiku. Enim paistavad laste osatähtsuse kasvuga silma Tallinna ning Tartu lähiümbruse vallad — noored pered eelistavad kolida linnast veidi välja, mistõttu kasvab neis valdades ka laste osatähtsus. [caption id="attachment_551" align="alignleft" width="500" caption="Lapsed, 2010"][/caption]   Teise äärmusesse minnes, vähe lapsi on näiteks Piirissaare, Alajõe, Meeksi, Nõva ja Vasalemma vallas. Kuigi Vasalemma on Tallinna lähivald, on piirkonnas vähe lapsi ja eakaid. Valla tööealiste elanike osatähtsus on suur, ent põhjuseks on valla territooriumil asuv vangla, mille asukad loetakse valla elanike hulka. Rändega ja rändeta rahvaarv Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvaloendusjärgsetel aastatel rahvaarvu arvutamisel Statistikaamet sise- ja välisrände andmeid ei kasutanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine oli ebatäielik. See oli tingitud eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik. Välis- ja siserände mittearvestamine tekitas ebatäpsusi rahvastiku piirkondlikus arvestuses. Nii ei kajasta rändeta rahvaarv eeslinnastumist, mis intensiivistus Eestis just 2000. aastatel. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud ning 2009. aastast arvestab ja avaldab Statistikaamet kaht rahvaarvu — üks neist arvestab rännet (rändega rahvaarv) ja teine mitte (rändeta rahvaarv). 1. jaanuaril 2010 oli rändega ja rändeta rahvaarvu vahe 17 000 inimest. See ei peegelda ühe aasta rännet, vaid seda, et pärast 2000. aastat on kümne aasta jooksul Eestist välja rännanud 17 000 inimest rohkem kui siia sisse rännanud. Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik