Registreeritud tööõnnetused 2018

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tea Vassiljeva

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

tea.vassiljeva [at] stat.ee

6259176

19/08/2024

19/08/2024

Tööõnnetuses kannatanud ja tööõnnetuse tagajärjel hukkunud soo, vanuserühma ja tegevusala järgi

Enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetuste arv ning registreeritud tööõnnetuste määr soo ja majandussektori järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Tööga hõivatud, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE)

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Registreeritud tööõnnetus – tööõnnetus, millest on teatatud tööinspektsioonile ja mis on arvele võetud

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus, haridus, tervishoid jms

Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Arvesse ei lähe:

- õnnetusjuhtumid, mis toimuvad teekonnal kodust töökohale;

- üksnes tervislikust seisundist, nt südame- või ajutegevuse häiretest või muudest äkki ilmnevatest tervisesehäiretest põhjustatud õnnetusjuhtumid;

- tahtlikud enda tekitatud vigastused.

Tööõnnetuses hukkunu – tööõnnetuses kannatanu, kes sureb tööõnnetuse tagajärjel ühe aasta jooksul pärast selle toimumist

Tööõnnetuste hinnanguline arv – hinnatud tööõnnetuste koguarv, mis on saadud registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga

Tööõnnetuste registreerimise määr – registreeritud tööõnnetuste osatähtsus hinnangulisest tööõnnetuste arvust

Registreeritud tööõnnetus

Registreeritud tööõnnetused

FREIM

Tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetused

Kogu Eesti

1994–…

Ei ole rakendatav

Registreeritud tööõnnetused – arv, õnnetusi 100 000 töötaja kohta

Tööõnnetustes hukkunud – arv, õnnetusi 100 000 töötaja kohta

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011, 11. aprill 2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

ÜRO Lastefond (UNICEF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööõnnetused“ tabelites:

TKA05: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused soo järgi

TKA06: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused majandussektori järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

European Statistics on Accidents at Work (ESAW). Summary methodology. Eurostat (2013)

http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5926181/KS-RA-12-102-EN.PDF/56cd35ba-1e8a-4af3-9f9a-b3c47611ff1c

Eurostatile on esitatud nõuetekohane kvaliteediaruanne

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Tallinna Linnakantselei

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Tööõnnetuste statistika vastab rahvusvahelisele tööõnnetuste metoodikale ESAW (European Statistics on Accidents at Work).

Andmeid registreeritud tööõnnetuste kohta peetakse alahinnatuks, sest tööandjad varjavad Tööinspektsiooni eest infot tööõnnetuste kohta (eriti kergemate tööõnnetuste puhul).

Tööõnnetuste arvu suurenemine aegreas viitab osaliselt tööõnnetustest raporteerimise paranemisele.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu võib lugeda täpseks.

Ei ole rakendatav

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Andmed edastatakse Eurostatile ja Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO) 180 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 180).

Andmed on edastatud õigeaegselt.

Kuigi rahvusvaheline tööõnnetuste statistika põhineb ühtsel ESAW (European statistic of accidents at work) metoodikal, peab riikide andmete võrdlemisel arvestama töötuskindlustussüsteemide erinevust.

Ajaline võrreldavus on üldiselt hea, kuid andmete interpreteerimisel peab arvesse võtma, et tööõnnetustest raporteerimine on aja jooksul paranenud.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Tööinspektsioonilt saadakse andmed registreeritud tööõnnetuste kohta.

Edastatakse algandmed, mis on hinnangulise tööõnnetuste koguarvu arvutamise alus rahvusvahelise statistika tarbeks, samuti edastatakse koondandmed registreeritud tööõnnetuste (sh hukkunud) kohta soo, vanuse ning tegevusala järgi.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Aasta

Statistikaamet saab Tööinspektsioonilt algandmed ning koondandmed XLS-vormingus e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Riiklikus statistikas kasutatakse Tööinspektsiooni koostatud koondandmeid.

Tööõnnetuste arv tähendab kannatanute arvu, st kui ühes õnnetuses sai kannatada mitu inimest, on see loetud mitmeks õnnetuseks. Samuti sisaldab kannatanute arv tööõnnetustes hukkunuid.

100 000 töötaja kohta tööõnnetuste arvu leidmisel kasutatakse tööjõu-uuringust saadud hõivatute arvu.

Rahvusvahelise statistika tarbeks arvutatakse ka hinnanguline tööõnnetuste koguarv, mis leitakse registreeritud tööõnnetuste andmete kaalumisel tööjõu-uuringu andmete baasil leitud kaaludega.

Ei ole rakendatav

Puuduvad