Rahvakultuur 2021
Statistikatöö nimetus
| Rahvakultuur |
Statistikatöö kood
| 40409 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet rahvakultuuri harrastajate, harrastuskollektiivide ja nende juhtide ning harrastuskollektiividega asutuste ja organisatsioonide kohta. |
Statistikatöö alus
| Rahvusvaheline tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Riina Leinbock |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| riina.leinbock [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9367 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 10/02/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 10/02/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Rahvakultuuriharrastajad tegevusvaldkonna, vanuse, soo ja rühma rahvuskoosseisu järgi Harrastuskollektiivid tegevusvaldkonna järgi Harrastuskollektiividega asutused ja organisatsioonid liigi ja omaniku liigi järgi Rahvakultuurikollektiivide juhendajad erialase hariduse järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) |
3.3. Sektorite kaetus
| Rahvakultuur |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Earühm – vanuserühm, kuhu rahvakultuuri kollektiivi juhendaja hinnangul kuulub enamik kollektiivis osalevaid rahvakultuuri harrastajaid. Kui kollektiivis on eri vanuses harrastajaid, on juhendajal võimalik märkida „erinevad earühmad“. Aastatel 2008–2015 liigitati „erinevad earühmad“ täiskasvanute alla. Maakond – rahvakultuuri kollektiivi tegutsemise või kooskäimise maakond. Rahvakultuur – valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ning jäädvustamist, avalikke kultuuriüritusi ja rahvakultuuri seltsitegevust, koolitust ning täiendusõpet. Rahvakultuuril on erinevad tegevusvaldkonnad, mille hulka kuuluvad vaimse kultuuripärandi uurimine, harrastuslik koorilaul, rahvatants, käsitöö, teatritegevus, folkloor, seltsielu jms (vt „tegevusvaldkond“). Rahvakultuuri harrastaja – rahvakultuuri valdkonnas osaleja ja tegutseja, kes viljeleb rahvakultuuri vabal ajal ja väljaspool põhitööd. Enamasti ei saa harrastaja oma tegevuse eest tasu. Arvesse ei lähe nn projektikollektiivides või alla aasta kestva hooaja tegutsevates kollektiivides osalejad. Enamasti on rahvakultuuri harrastuskollektiivide juhendajad eriharidusega kutselised töötajad. Rahvamaja – hoone, mis on mõeldud kultuuri loomiseks ja kultuurist osasaamiseks ning kus toimuvad nii harrastajate kui ka elukutseliste kultuuritegevus ja -üritused. Rahvamajade hulka arvatakse ka kultuurimajad, seltsimajad, külamajad, kultuurikeskused, kultuuri- ja huvikeskused ning muud sarnased asutused, mida kasutatakse kultuuri vahendamisel. Selts – rahvakultuuri valdkonnas tegutsev MTÜ. Siia ei kuulu seltsingud. Sõna „selts” on traditsiooniline ja tavapärane seltsingu või mittetulundusühingu nime osa, katusorganisatsiooni nimetus võib olla ka keskselts. Tegevusvaldkond – rahvakultuuri valdkond, kus harrastuskollektiiv tegutseb. Nendeks on: - Folkloor – valdkond hõlmab nii Eesti kui ka siin elavate vähemusrahvuste traditsioonis säilinud või taaselustatud, suuliselt põlvest põlve edasi kantud vaimse rahvaloomingu esitajaid jutuvestmisest rahvamuusikani. Folkloori väljendusvormid on keel, rahvalaul, -muusika, -tants, -kombestik, etnograafiline käsitöö ja teised pärimuskultuuri liigid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused. Näiteks mängib folkloorirühm rahvamuusikat, kuid pillilugude vahele esitab ka suulist teksti, mis on kantud mõne paikkonna või riigi kohalikust pärimusest. Folklooriga tegelevate harrastuskollektiivide hulka on arvestatud alalised kollektiivid. Arvesse ei lähe nn projektikollektiivid, kes tegutsevad projekti ajal või alla ühe aasta.; - Harrastusteater – valdkond hõlmab harrastajaid alaliselt tegutsevates mittekutselistes laste-, noorte- või täiskasvanute teatrites, mis valmistavad ette ja esitavad draama-, muusika-, tantsu- jm lavastusi. Harrastusnäitetruppides professionaalseid näitlejaid enamasti ei ole ja näitlejad tasu ei saa. Harrastusteatrid on rahvateater, külateater, tudengiteater, kooliteater, nukuteater, näitering, invateater. Nende hulka ei arvata projektikollektiive, kes tegutsevad projekti ajal, on kokku tulnud ühe etenduse tegemiseks või tegutsevad alla ühe aasta.; - Koorimuusika – valdkond hõlmab hobikooris osalejaid, näiteks poiste-, neidude-, nais-, mees-, mudilas-, laste-, sega-, kammerkooris või muus kooriliigis; - Muu vokaalmuusika – valdkond hõlmab erinevates vokaalmuusika kollektiivides osalejaid. Siia kuuluvad segaansamblid, seltskonnalauluringid, naisansamblid, poisteansamblid, meesansamblid, tütarlaste-/neidudeansamblid, laste lauluringid ja laulustuudiod ning solistiõpe.; - Puhkpillimuusika – valdkond hõlmab harrastuslikes puhkpilliorkestrites ja –ansamblites mängivaid pillimehi; - Rahvamuusika – valdkond hõlmab rahvamuusikat (rahvalaulu ja rahvapillimuusikat) viljelevaid kollektiive (enamasti rahvamuusikaansambel/-orkester, -kapell) ja üksikesinejaid; sellega tegelevad harrastajaid, kutselisi üldjuhul ei ole.; - Rahvatants – valdkond hõlmab alaliselt tegutsevaid rahvapärimuslike tantsudega tegelevaid kollektiive. Rahvatants on nii eesti kui ka teiste rahvaste harrastuslik pärimustants ja (rahva)pärimusel põhinev autoritants, mida esitatakse enamasti rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel.; - Käsitöö – valdkond hõlmab etnilis-kultuuriliste rühmade rahvuslikel traditsioonidel või töövõtetel põhineva käsitööga tegelejaid. Arvesse võetakse seltsidesse koondunud ja ka eriala meistritunnustuse saanud (kutsetunnistusega) käsitöölised. Ei hõlma üksikisikuid, kes kodus oma lõbuks ja tarbeks käsitööd teevad.; - Muu valdkond – hõlmab tantsu, instrumentaalmuusikat, kultuurikorraldust, kultuuriseltside tegevust jm rahvakultuuri valdkondi, mida ei saa liigitada ühegi teise tabelis esitatud tegevusvaldkonna alla. |
3.5. Statistiline üksus
| Isik Institutsioon |
3.6. Statistiline üldkogum
| Eesti ja teiste rahvaste pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist ning regulaarselt toimuvat harrastustegevust võimaldavad institutsioonid ja nendes tegutsevad harrastajad FREIM Rahvakultuuri Keskusele aruande esitanud rahvakultuuri organisatsioonid, kollektiivid ja üksikisikud |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti Maakonnad |
3.8. Ajaline kaetus
| 2008–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Institutsioonid – arv Inimesed – arv |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID NO_ENGLISH_VALUE MUUD KOKKULEPPED UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Rahvakultuur“ tabelites: KU61: Rahvakultuuri harrastajad maakonna ja tegevusvaldkonna järgi KU62: Rahvakultuuri harrastajad maakonna, tegevusvaldkonna ja ea järgi KU63: Rahvakultuuri harrastajad maakonna, tegevusvaldkonna ja rühma rahvusliku koosseisu järgi KU64: Rahvakultuuri harrastajad maakonna, tegevusvaldkonna ja soo järgi KU65: Harrastuskollektiivid maakonna ja tegevusvaldkonna järgi KU66: Harrastuskollektiividega asutused ja organisatsioonid liigi ja maakonna järgi KU67: Harrastuskollektiividega asutused ja organisatsioonid maakonna ja omaniku liigi järgi KU69: Rahvakultuurikollektiivide juhendajad maakonna ja erialase hariduse järgi |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. Eesti Rahvakultuuri Keskus avaldab rahvakultuuri andmeid ka oma andmebaasis https://rahvakultuur.ee/andmebaas/. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Puuduvad |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Kultuuriministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Kohalikud omavalitsused |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. |
13.1. Üldine täpsus
| Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi iga aasta kõiki andmeid korrektselt uuendada. Mõnel juhul on mitme rahvakultuurivaldkonnaga tegelev kollektiiv arvestatud korraga mitmesse valdkonda ja harrastajaid arvestatakse mõlema valdkonna all. |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 100 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 100). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Andmed avaldatakse kogu Eesti ning maakondade kohta. Geograafilist võrreldavust rahvusvahelisel tasemel ei saa hinnata. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Aegread algavad 2008. aastast ja on võrreldavad kogu ulatuses. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata. Rahvakultuuri harrastajate, harrastuskollektiivide ja nende juhendajate ning harrastuskollektiividega asutuste andmeid kogub Rahvakultuuri Keskus ja samu näitajaid Eestis mujal ei koguta. Mitmes uuringus on uuritud inimeste kultuuriharrastusi, kuid need ei piirdu rahvakultuuriga ja seetõttu pole rahvakultuuri andmetega võrreldavad. |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Rahvakultuuri valdkonna andmed põhinevad Eesti Rahvakultuuri Keskuse hallataval rahvakultuuri valdkondlikul andmekogul. Rahvakultuuri Keskuselt saadakse järgmised andmed: rahvakultuuriharrastajate arv tegevusvaldkonna, soo, vanuserühma, rühma rahvuskoosseisu ja asukoha järgi; harrastuskollektiivid tegevusvaldkonna ja asukoha järgi; harrastuskollektiividega asutused ja organisatsioonid omaniku ja organisatsiooni liigi ning asukoha järgi; rahvakultuurikollektiivide juhendajad asukoha ja erialase haridustaseme järgi. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse kõigilt Eestis tegutsevatelt rahvakultuurikollektiividelt, üksikisikutelt ja organisatsioonidelt, mis vastavad Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri definitsioonidele. Andmeesitajad esitavad aruanded maakondlike kontaktisikute kaudu Rahvakultuuri Keskusele. Rahvakultuuri Keskuselt saadakse koondandmed e-postiga. Andmed esitatakse Statistikaametile üks kord aastas 31.12. seisuga. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. |
18.5. Andmete koostamine
| Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |