Leibkonna eelarve uuring 2021
Statistikatöö nimetus
| Leibkonna eelarve uuring |
Statistikatöö kood
| 40203 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet leibkondade igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring võimaldab teada saada, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve. Uuring võetakse tihti aluseks, et analüüsida tarbimiskulutusi ja jälgida eestimaalaste kulutuste trende. |
Statistikatöö alus
| EL õigusaktil põhineva statistikatööga seotud vajadus |
Otsekohalduv õigusakt
| Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst) |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Puuduvad |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Epp Remmelg |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| epp.remmelg [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9330 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 10/02/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 10/02/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Keskmine kulutus aastas leibkonnaliikme kohta asustusüksuse liigi, maakonna, haridustaseme, soo, leibkonna tüübi järgi, peamiste kulugruppide kaupa: toit ja alkoholita joogid, alkoholjoogid ja tubakas, rõivad ja jalatsid, eluase, majapidamiskulud, tervishoid, transport, side, vaba aeg, haridus, restoranid ja hotellid, mitmesugused kaubad ja teenused Leibkondade arv tüübi, maakonna, sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonna suuruse, elamu tüübi, elamu valmimise aja, tubade arvu liikme kohta, eluruumi seisundi, kütmisvõimaluse, kasuliku pinna liikme kohta, vee saamise võimaluse, kanalisatsiooni olemasolu, tualettruumi olemasolu, sooja veega varustatuse, pesemisvõimaluse, kauguse olulistest punktidest, püsikaupade olemasolu, säästude olemasolu järgi Leibkondade omahinnanguline majanduslik olukord võrreldes aastataguse ajaga ja viie aasta taguse ajaga |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL) Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (HKL) Rahvuste klassifikaator (RK) Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK) Keelte klassifikaator (KK) Individuaaltarbimise klassifikaator (ITK) |
3.3. Sektorite kaetus
| Leibkonnad |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, vähemalt üks 0–17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps. Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kaks 0–17-aastast last. Kolme või enama lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kolm või enam 0–17-aastast last. Kulutused (väljaminek) – leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid. Kuludetsiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna kümnesse võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse detsiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi detsiilivahemikeks ehk detsiilideks. Esimesse kuludetsiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kuludetsiilipunkt, ja kümnendasse kuludetsiili need, kelle kulutused ületavad üheksanda kuludetsiilipunkti, seega on äärmised detsiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga). Kulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse kulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kulukvintiilipunkt, ja viiendasse kulukvintiili need, kelle kulutused ületavad neljanda kulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga). Laps – 0–17-aastane (küsitluspäeva seisuga) leibkonnaliige, kel ei ole leibkonnas partnerit ega lapsi. Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps. Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last. Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja mille vähemalt üks liige on 64-aastane või noorem. Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, kes mõlemad on 65-aastased või vanemad. Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik. Leibkonnapea – leibkonnaliige, kelle sissetulek on pikema aja jooksul olnud leibkonna suurim. Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev. Maa-asula – alevik ja küla. Mitterahaline tarbimine – mitterahalise sissetuleku tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusse. Muud kulutused – annetused, raha kinkimine, alimentide ja ülalpidamisraha maksmine väljapoole leibkonda, trahvid jms. Muu lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse. Muu lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse. Muu mitteaktiivne leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi vähemalt 15-aastast või vanemat töötavat liiget ning mis ei ole töötu leibkond ega pensionärileibkond. Pensionärileibkond – leibkond, kus ükski leibkonna liige ei tööta ega ole töötu ja kus on vähemalt üks mittetöötav vanaduspensionär. Põhiline eluruum – eluruum, kus isik veedab või on pikema aja jooksul veetnud - suurema osa aastast, - suurema osa töö- või õpinguvabast ajast. Abielus või vabaabielus isiku põhiline eluruum on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast. Sotsiaal-majanduslik seisund – tavaline või praegune peamine staatus isiku enda hinnangul (töötav, töötu, pensionär, (üli)õpilane vms). Säästud – hoiused, kogumiskindlustus, väärtpaberid ja muud säästud. Tarbimiskulud – leibkonnaliikme tarbimisega seotud rahaline ja mitterahaline väljaminek. Otstarbe järgi jaotatakse tarbimiskulud Eurostati väljatöötatud tarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP-HBS) alusel. Tulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse tulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on väiksem kui esimene tulukvintiilipunkt, ja viiendasse tulukvintiili need, kelle sissetulek ületab neljanda tulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga). Täiskasvanu – vähemalt 18-aastane leibkonnaliige (küsitluspäeva seisuga) või leibkonnaliige, kel on leibkonnas partner või laps. Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe 0–17-aastase lapsega leibkond. Töötava liikmega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötav liige. Töötu leibkond – leibkond, kus keegi ei tööta ja kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötu liige (ei tööta, otsib tööd ja asuks kahe nädala jooksul tööle). Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja üks 0–17-aastane laps. Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane. Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane. |
3.5. Statistiline üksus
| Isik Leibkond |
3.6. Statistiline üldkogum
| Eestis alaliselt elavad leibkonnad ja leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud FREIM Rahvastikuregistris registreeritud isikud ja nende leibkonnaliikmed |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti Piirkonnad Maakonnad Linnalised asulad, maa-asulad |
3.8. Ajaline kaetus
| 1996–2007, 2010–2012, 2015–2016, 2019–2020 |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Leibkonnad – arv Protsent leibkondadest Kulutused – euro Protsent kogukulutustest |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Üle kolme aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna eelarve / Aasta kulutused“ tabelites LE201–LE215, valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Eluruumid“ kõigis tabelites (LER011–LER33), valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Leibkonnad elukoha järgi“ tabelites LET01–LET07 ja LET091–LET109 ning valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Leibkonnad tüübi järgi“ tabelites LET111–LET209. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21407 „Sektorikontod“, 22107 „Eesti elanike reisimine“, 40204 „Tarbimiskulutuste prognoos“, 40205 „Elamistingimused“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“ ja 40611 „Puudega inimeste lõimumine“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Leibkonna eelarve uuring. Metoodika (Statistikaamet 2012) http://www.stat.ee/dokumendid/59873 |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis. |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Pank Tartu Ülikool |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Vastab eeskirjadele |
13.1. Üldine täpsus
| Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Andmeid alkoholjookide ja tubakatoodete kohta peetakse alahinnatuks, sest küsimustele nende ostmise ja tarbimise kohta annavad inimesed üldjuhul ebatäpseid vastuseid. Kulutuste hulka ei loeta kulutusi pensionikindlustusele, eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid. |
13.2. Valikuviga
| Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning leibkonna kulutuste hinnangute valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis. |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on rahvastikuregistris registreeritud ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%. Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejast ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik. Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene laekunud andmete kontroll ning viimaks andmepuhastus. Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide pidevale täiendamisele, on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud. |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 90). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Leibkonna eelarve uuringus kasutatakse Eurostati välja töötatud klassifikaatorit COICOP-HBS. Sama klassifikaatorit kasutavate teiste riikide andmetega on Eesti andmed võrreldavad. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Leibkonna eelarve uuringut alustati 1995. aastal leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuringuna (LSKU). Kasutati intervjuu- ja päevikumeetodit. Kõigepealt täideti osaleva pere kohta ankeet. Sissetulekute, maksude ja kulutuste päevikut ja toidukulutuste päevikut täitis pere kuu aja jooksul. Iga uuringusse sattunud peret küsitleti mitu korda, valimisse võeti pere iga kolme kuu tagant. 2000. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, lisati küsimusi ankeeti, lisati järelküsitlus. 2008. ja 2009. aastal uuringut ei toimunud. 2010. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, vähendati ankeetide ja päevikute arvu, alles jäi vaid leibkonnaankeet ja päevik, mida leibkond peab kahe nädala jooksul. Ankeeti lisati küsimused suuremate ostude kohta eelmise 12 kuu jooksul, samuti eluasemekulude kohta eelmisel kuul. Erinevused klassifikaatorites: 1996–1997 kodeeriti kulutusi Statistikaameti-sisese klassifikaatori järgi; 1998–2003 kodeeriti kulutusi COICOP-HBS versiooni järgi, mis on esitatud dokumendis „Household budget surveys in the EU: methodology and recommendations for harmonization 2007“; 2004–2007 ja 2010–2012 kodeeriti kulutusi COICOP-HBS 2003 järgi. Statistika andmebaasis on 1996.–2007. aasta kohta avaldatud kulutused kuus leibkonnaliikme kohta. 2010. aastast alates avaldatakse kulutusi aastas leibkonnaliikme kohta. 1996.–2007. aasta kululiikides (v.a toit ja alkoholita joogid) ei ole arvestatud mitterahalisi kulutusi, need on välja toodud eraldi kategooriana. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Leibkondade tarbimiskulutused ja elamistingimused on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Sarnaste muutujatega seotud, kuid eri allikatest (harmoneeritud tarbijahinnaindeks, Eesti sotsiaaluuring (ESU), rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme. |
15.4. Sisemine sidusus
| Alajaotuste kulutuste summa ei pruugi alati anda kokku vastava suurema jaotuse kulutust, sest mõned kulutused on kodeeritud kõrgemal tasemel. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Üldkogumis on 1 137 000 isikut. Valimis on 7781 isikut. Valimi moodustamise meetod on mitteproportsionaalne süstemaatiline kihtvalik. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ning igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik, rakendades kihtides erinevaid kaasamistõenäosusi. Üldkogum kihitati selle maakonna järgi, kus on aadressisiku elukoht: 1) Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu, Tartu maakond; 2) Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi, Võru maakond; 3) Hiiu maakond. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Kvartal |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodiks on küsitlusintervjuu (CAPI) ja respondendi isetäidetav kulutuste päevik (PAPI). Küsitlevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest. Uuringu üldkogum on Eesti tavaleibkonnad. Valim võetakse kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike hulgast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad. Alaline Eesti elanik on isik, kes on viibinud Eestis või kavatseb siin viibida vähemalt ühe aasta. Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist. Valimisse kuulub üle 9000 leibkonna aastas. Andmeid kogutakse riikliku statistika kvartaliküsimustikega „Leibkonna eelarve uuring. Ankeet“ ja „Leibkonna eelarve uuring. Kulutuste päevik“. Sotsiaalkindlustusameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. Kulutuste andmete avaldamisel lähtutakse järgmisest kriteeriumitest: - kulutust peab olema tehtud andmestikus vähemalt 40 korda; - kulutus ei tohi ühe aasta jooksul ilma mõjuva põhjenduseta kasvada ega kahaneda üle 200%; - kulutuse suhteline stadardviga ei tohi ületada 25%. |
18.5. Andmete koostamine
| Nii leibkonnaankeedis kui ka päevikus (sh tšekid) märgitud kulutused kodeeritakse, kasutades klassifikaatorit COICOP-HBS. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Päevikus puuduvad kogused (toiduainete, jookide ja tubakatoodete puhul) imputeeritakse lähtuvalt märgitud kulutuse suurusest, kasutades vastava kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Analoogselt imputeeritakse puuduvad kulutuste summad (toiduainete, jookide ja tubakatoodete puhul) lähtuvalt märgitud kogusest, kasutades vastava kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Omatoodetud toiduainete puhul imputeeritakse kulutuste suurus koguste põhjal, kasutades selle kululiigi aastakeskmist ühikuhinda. Kodeerimata kulutused jaotatakse 12 tarbimiskulutuse põhigruppi, arvestades kulutuse kohta kirja pandud lisainfot. Kui lisainfo ei ole piisav aru saamaks, mis kulutusega tegu, imputeeritakse kulutusele põhigrupp. Lisaks imputeeritakse statistilisi meetodeid kasutades puuduvaid väärtusi mõne teise tunnuse puhul, sh eluasemekulud kokku ja üür. Juhul, kui leibkond vastab leibkonnaküsitlusele, kuid ei täida päevikut, imputeeritakse puuduolev päevik hot-deck-meetodiga. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei korrigeerita |
Puuduvad |