Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad 2019
Statistikatöö nimetus
| Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad |
Statistikatöö kood
| 20001 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevuse, tulude-kulude, liikmete ja töötajate arvu kohta. Kasumitaotluseta organisatsioonide andmed on sisendiks sisemajanduse koguprodukti arvutamisel, rahvamajanduskontode ja pakkumise-kasutamise tabelite koostamisel. |
Statistikatöö alus
| EL õigusakt |
Otsekohalduv õigusakt
| Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 724/2014, 26. juuni 2014, andmevahetusstandardi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõutavate andmete edastamiseks (EMPs kohaldatav tekst), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2516/2000, 7. november 2000, millega muudetakse ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst) |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Puuduvad |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Majandus- ja keskkonnastatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Liina Kuusik |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| liina.kuusik [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 6 259 202 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 10/02/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 10/02/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Kasumit mittetaotlevate organisatsioonide tulud tululiigi järgi, kulud kululiigi järgi, liikmete arv, keskmine töötajate arv Põhivara ostud ja parendused ning müügid liikide lõikes |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) ESA 2010 tehingute ja muude voogude klassifikaator |
3.3. Sektorite kaetus
| Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kasumitaotluseta institutsioonid turutootjad |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Aastakeskmine töötajate arv – isikud, kes töötavad tööandjale kokkuleppe (lepingu) alusel ja saavad töö eest tasu. Töötajate arv ei hõlma pikka aega töölt puuduvaid isikuid. Kulud kokku – tööjõukulud, majanduskulud, põhivara kulum, toetused ja stipendiumid ja muud kulud kokku. Tulud kokku – liikmetelt saadud tasud, annetused ja toetused, netotulu finantsinvesteeringutelt, tulu ettevõtlusest ja muud tulud kokku. |
3.5. Statistiline üksus
| Mittetulundusühing, sihtasutus |
3.6. Statistiline üldkogum
| Liikmes- ja muud kasumit mittetaotlevad organisatsioonid FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud liikmesorganisatsioonide ja muud kasumit mittetaotlevate organisatsioonide loend |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 1995–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Rahalised näitajad – euro Töötajad – arv taandatuna täistööajale |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 724/2014, 26. juuni 2014, andmevahetusstandardi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõutavate andmete edastamiseks (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2516/2000, 7. november 2000, millega muudetakse ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
8.1. Avaldamiskalender
| Ei ole rakendatav |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| Ei ole rakendatav |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Ei ole rakendatav |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Ei avaldata |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“ ja 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) http://ec.europa.eu/eurostat/web/esa-2010 Rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2008 (2008 SNA). Euroopa Komisjon, IMF, OECD, ÜRO ja Maailmapank (2008) http://unstats.un.org/unsd/nationalaccount/sna2008.asp |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Kasumitaotluseta institutsioonide lisandväärtuse arvestused vastavad ESA 2010 nõuetele. |
13.1. Üldine täpsus
| Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei mõõdeta |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Andmed edastatakse vastavalt kokkuleppele. |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on edastatud õigel ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Ei ole rakendatav |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 1995. aastast. Alates 2016. aastast kogutakse liikmemaksude ja sisseastumistasude andmed küsimustikus ühe näitajana. Enam ei koguta vabatahtliku töö tundide arvu ning põhivara liikumiste (ostud ja parendused, müügid) andmeid. Põhivara liikumiste kohta võetakse andmed majandusaasta aruandest Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist (täpsemalt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist). |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Ei ole rakendatav |
15.4. Sisemine sidusus
| Ei ole rakendatav |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 35 000. Objektide arv valimis on 2150. Vähemalt 10 töötajaga organisatsioone ja poliitilisi organisatsioone vaadeldakse kõikselt. Ülejäänud organisatsioonidest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala järgi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maksu- ja Tolliametilt saadakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi ning määratud maamaksu andmed. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist saadakse aastaaruanded. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kasumitaotluseta organisatsioonid“. Maksu- ja Tolliametist ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist (täpsemalt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist) saadakse andmed X-tee ja FTP-serveri kaudu. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh administratiivsete andmeallikatega. |
18.5. Andmete koostamine
| Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei korrigeerita |
Puuduvad |