2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 15% ja import 11%.
Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32% ja -impordist 31%.
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2011. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,5% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 3,2%, teatab Statistikaamet.
2013. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 10% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eksport vähenes teist kuud järjest, langedes 2011. aasta juuli tasemele.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
23. veebruaril töötab statistikaameti infotelefon kella 13-ni. 24. veebruaril on infotelefon suletud. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!