Otsingu tulemused

eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga

Kuupäev 12.06.2025

Artikkel

Statistikaamet hindab väga kõrgelt Eesti elanike ja ettevõtjate panust riikliku statistika tegemisse. See annab võimaluse luua hädavajalikku teadmist riigile vajalike näitajate kohta alates SKP-st ja lõpetades suhtelise vaesusega. Seetõttu loodame, et uus iseteeninduskeskkond teeb andmete esitamise mugavamaks ja kiiremaks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Mis kasutajale muutub? Uude keskkonda saab siseneda aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti

Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht

Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega

Kuupäev 27.08.2025

Artikkel

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee. “Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud

Kes on Eesti isad?

Kuupäev 09.11.2025

Artikkel

Eestis elab 306 420 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1000 isa vähem kui 2024. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4000 ja nad olid keskmiselt 32-aastased. Eesti isadest 28% on kõrgharidusega, kuid levinuim on keskharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ning 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid isasid (ja suure tõenäosusega kannavad nad Aleksandri nime, sest just see nimi on 41-aastaste meeste seas kõige levinum). Üle 100-aastaseid isasid on Eestis

Statistikaamet alustas tarbijate ja ettevõtete majandusliku kindlustunde uuringutega: iga vastus on oluline

Kuupäev 04.05.2026

Artikkel

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Muudatused Intrastati küsimustikus, 2025

Sisuleht

Statistiline lävi Aastal 2025 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 350 000 eurot (sama, mis 2024. aastal). See tähendab, et 2025. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama need majandusüksused, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2024. aastal suurem kui 350 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus neil majandusüksustel, kelle lähetamiskäive ületab statistilise läve 2025. aasta jooksul. Alates 2025. aastast ei kogu statistikaamet enam kauba saabumise kohta andmeid. Pärast kolme aasta

Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest

Kuupäev 26.02.2026

Artikkel

Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja

Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest

Kuupäev 19.09.2025

Artikkel

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid