Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru

Sündide arv on Eestis oluliselt vähenenud juba viimased neli aastat. Enne seda sündis terve kümnendi jooksul igal aastal 
13 000–14 000 uut ilmakodanikku. „Selle aastatuhande rekord oli 2008. aastal, kui sündis veidi üle 16 000 lapse. Üle 20 000 lapse sündi nägime Eestis viimati enne taasiseseisvumist,“ tõi statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu välja.

Väikeste eestlaste osakaal kogu sündimusest pole viimasel paaril aastal märkimisväärselt muutunud, sest sündimus on vähenenud nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste hulgas. 2025. aastal sündinud lastest 6722 ehk 73% olid eestlased. Peredesse, kus mõlemad vanemad olid eestlased, sündis 2025. aastal 6032 last. Kahe vene rahvusest vanema peresse sündis aga 879 last, mis moodustab ligi 10% sündidest.

Keskmiselt olid värsked emad 31,2-aastased. Esmasünnitajate keskmine vanus oli 29,4 aastat ning see on aastaga kasvanud kuue kuu võrra. Kõige rohkem sünnitasid naised möödunud aastal 30. eluaastates: ligi kolmandik naistest oli lapse ilmale tulles 30–34-aastane. Veerand sünnitajatest oli vanuses 25–29 aastat, peaaegu sama palju oli ka 34–39-aastaselt sünnitanud naisi. 40-aastaseid ja vanemaid sünnitajaid oli 8% ning nende osakaal on aastate jooksul suurenenud (võrdluseks: 2000. aastal oli 40-aastaseid ja vanemaid sünnitajaid vaid 2% ning arvuliselt 2,7 korda vähem kui praegu). Alla 16-aastaseid emasid on viimastel aastatel olnud vaid üksikuid, 2000. aastate alguses oli neid igal aastal mitukümmend.

Ka isade puhul võib märgata, et lapsi saadakse üha hilisemas eas. Vanusegrupis 20–24 saadi 1995. aastal 3517 last, mis moodustas 26% kõikidest sündidest, 2025. aastal saadi aga ainult 416 last ehk 4,5%. Kõige enam ehk 58% kõigist isaks saanud meestest olid 30. eluaastates.

Abielusündimuse osatähtsus on taas kasvamas

Huvitava suundumusena on viimastel aastatel näha abielusündimuse osatähtsuse kasvu. 2025. aastal sündis abielus vanematele 47,7% lastest, 2010. aastal oli selle osakaal 40,9%. Abielusündimuse osatähtsus vähenes alla 50% 1990. aastate keskel. Enne seda, 1970.–80. aastatel sündis enamik lapsi abielus vanemate peresse.

„Ühelt poolt on loogiline, et sünnitamisvanuse nihkumisel vanemasse ikka on järjest rohkem inimesi, kes on selleks ajaks jõudnud abielluda. Näiteks 30. eluaastates emadel oli abielusündimuse osakaal napilt üle 50%, alla 20-aastaste puhul aga 17%. Teisalt võib arvata, et ebastabiilses majandus- ja julgeolekukeskkonnas soovitakse enne laste saamist võimalikult suurt turvalisust ning abielu võib seda juriidilises mõttes ka pakkuda,“ arutles Rootalu.

Enamasti ei ole abielu enne lapse sündi siiski kestnud väga pikalt: 19% juhtudest oli abielu kestus enne lapse sündi olnud alla ühe aasta, 28% juhtudest üks kuni kaks aastat. „Seejuures tuleb arvestada, et tegemist ei ole ainult esimeste laste sündidega. 2025. aastal sündis abielupaaridele 1671 esiklast ning on näha, et üha rohkem inimesi hakkab pere looma pärast mitut abieluaastat,“ täpsustas Rootalu.

Miks eestimaalased aina vähem lapsi saavad? 

Statistikaamet on seda sotsiaalministeeriumi tellimusel uurinud Eesti sotsiaaluuringus, millele said soovi korral vastata naised vanuses 18–45 ja mehed vanuses 18–55 aastat. Välja on toodud 2024. ja 2025. aastal küsimustele vastanud inimeste hinnangud.

Esmalt küsiti vastajatelt: „Kas Te sooviksite saada järgmise kolme aasta jooksul lapse/lapsi?“. Juhul kui vastaja või tema partner oli lapseootel, siis paluti märkida vastusevariant „Jah, kindlasti“.

Analüüsist selgus, et 13% vastajatest sooviks järgmise kolme aasta jooksul kindlasti lapsi ning sama palju oli ka neid, kes soovisid lapsi tõenäoliselt. 39% vastanutest aga ütles, et nad ei soovi kolme järgmise aasta jooksul kindlasti lapsi ning 16% leidis, et nad tõenäoliselt ei soovi lapsi. Ülejäänud vastajad valisid variandi „raske öelda“. Naiste seas oli järgmise kolme aasta jooksul lapsi soovivaid vastajaid rohkem kui meeste seas.

Kõige rohkem soovivad lapsi saada 25–34-aastased

Vanusegruppide järgi soovitakse lapsi kõige rohkem 25–34-aastaste seas. Järgmisi lapsi kindlasti mitte soovivaid inimesi on kõige rohkem nende vastajate seas, kellel on juba kaks või rohkem last.

Vastanutelt küsiti ka, millised probleemid või asjaolud mõjutavad nende soovi järgmise kolme aasta jooksul lapsi saada või mitte saada. Kõige sagedamini toodi välja oma vanus (34%), mis on liiga noor või liiga vana. Nooremate kui 25-aastaste seas tõid selle põhjuse välja peaaegu pooled.

Olulisuselt teise põhjusena toodi välja majanduslik toimetulek, mida nimetas 29% vastajatest. Seda nimetasid sagedamini nooremad vastajad ning need, kellel veel polnud lapsi. Ka naised tõid majanduslikku toimetulekut põhjusena sagedamini välja kui mehed.

Ülemaailmseid probleeme nagu keskkond, ebastabiilsus jmt nimetas laste saamise soovi mõjutava asjaoluna 21% vastajatest. Õpinguid, töö otsimist ja eneseteostust või karjääri tõi välja 14% vastajatest. Enamasti olid need nooremad ja lasteta inimesed ning naised tõid selle põhjuse välja sagedamini kui mehed.

13% vastajatest nimetas mõjutava asjaoluna enda terviseprobleeme, 14% tõid välja partneri puudumise ja 11% partnerist tulenevad probleemid. Enda terviseprobleeme nimetas põhjusena 18% naistest ja 9% meestest. Partnerist tulenevaid põhjuseid tõid jällegi mehed naistest rohkem välja.

Alla 10% oli vastajaid, kes tõid lapse saamise soovi mõjutajana välja väheneva tähelepanu olemasolevatele lastele ja ühiskonna vähese pere- ja lastesõbralikkuse. Mõlemal juhul oli selle vastusevariandi valinuid pisut rohkem lastega perede seas.

„Põhjused, miks lapsi plaanitakse või mitte, on väga erinevad. Seetõttu ei saa olla üht ja ainuõiget sotsiaalpoliitilist lahendust, mis kindlalt sündimust suurendaks. Tegurid, mis mõjutavad 22-aastase õppuri otsust lapsevanemaks saada, võivad oluliselt erineda teguritest, mida peab silmas 38-aastane tippjuht oma kolmanda lapse plaanimisel,“ võttis Rootalu uuringu tulemused kokku.

Andmed on avaldatud 26.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Vaata ka sündide valdkonnalehte. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaameti andmete kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock