Kaupade eksport vähenes augustis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import 7%, teatab statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kahanemist mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid, elektrienergia) ekspordi ja impordi vähenemine.
Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.
Statistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10%, import aga vähenes 5%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% kogu ekspordist. Eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse suurenes 38%, Euroopa Liitu vähenes aga 2% võrra.
Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 28% ning import 32%. Detsembris kasvas kaupade eksport 24% ja import 27%.
Kuigi 2008. aasta lõpukuudel hakkas jooksevhindades järsult vähenema nii kaupade eksport kui ka import, kasvas eksport aasta kokkuvõttes varasema aastaga võrreldes 5%, samal ajal kui import vähenes 5%, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes oluliselt.
Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.