ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Reisijate arv sadamates vähenes, kaubavedu jäi aga samale tasemele
Kuupäev 23.03.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal sõitjate arv Eesti riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 17%, rahvusvahelistel vedudel aga 61%. Sadamate kaubamaht jäi 2019. aastaga võrreldes samale tasemele.
Majanduskasv kiirenes II kvartalis veelgi
Kuupäev 31.08.2017
Artikkel
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet.
ESMS metaandmed
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot
Kuupäev 01.03.2019
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.
Veebruaris oli majutusettevõtetes turiste veel mullusest rohkem
Kuupäev 07.04.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes 232 000 turisti, kes veetsid seal 415 000 ööd. Välisturistide osa oli neist 52% ja siseturistide oma 48%.
Valdkond
Reisimine on suurepärane viis oma silmaga näha, kuidas kulgeb elu naabrite juures või maailma mõnes kaugemas nurgas. Iga päev reisib maailmas sadu miljoneid inimesi: kes sõidab kaugele töö pärast, kes läheb puhkama, kes lihtsalt silmaringi avardama. Schengeni viisavabadus ja euro kasutuselevõtt on soodustanud välimaalaste tulekut Eestisse ning lihtsustanud ka meie inimeste liikumist riigist väljapoole. Iga aasta 27. septembril tähistatakse ülemaailmset turismipäeva. Turismistatistika tegemiseks kogume järgmisi andmeid: Eesti elanike reisimine, sh sise- ja välisreiside arv, reiside eesmärk
Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida
Kuupäev 14.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad