Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes 2017. aasta novembris 2016. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu langust mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.
Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.
Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 2% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui ka mäetööstuses.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16% ning import 10%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puit ja puittoodete vedu.
Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.