Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.
Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta märtsis 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii töötlevas töötuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?
Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta veebruaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja energeetikas. Töötleva tööstuse toodang jäi mullusele tasemele.
2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.