Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Nii kaupade eksport kui ka import kahanes 2016. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 2%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse languse peamine mõjutaja oli mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline vähenemine.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.

2013. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 10% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eksport vähenes teist kuud järjest, langedes 2011. aasta juuli tasemele.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Esmakordselt tõusis ekspordi peamiseks sihtriigiks Venemaa, moodustades 15% Eesti ekspordist.

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta novembris võrreldes 2015. aasta novembriga 6% ja import 7%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete ning mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine ning impordi kasvu metalli ja metalltoodete sisseveo kasv.

2012. aasta aprillis vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 7% ning import Eestisse 4% võrreldes eelmise aasta aprilliga, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes eksport juba teist kuud järjest, mis on tingitud eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Kaubavahetus kahanes ka võrreldes eelmise kuuga.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on