Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.
2013. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 19% ja imporditi Eestisse 16% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.
Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.
Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,12 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,23 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kuises arvestuses on eksportkäive suurem olnud vaid 2011. aasta mais, importkäive pole varem nii suur olnud.
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta novembris võrreldes 2015. aasta novembriga 6% ja import 7%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete ning mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine ning impordi kasvu metalli ja metalltoodete sisseveo kasv.
Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.
Tööstusettevõtted tootsid 2012. aasta juulis 7% vähem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Toodangu langust mõjutas enim energeetika ja mäetööstuse toodangu vähenemine.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,05 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Esmakordselt tõusis ekspordi peamiseks sihtriigiks Venemaa, moodustades 15% Eesti ekspordist.
Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt 192 rahvuse esindajaid, teatab Statistikaamet. Suuremad rahvusgrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.