Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku 17% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2010. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 5,4%, teatab Statistikaamet.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta jaanuaris võrreldes 2012. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,4%, teatab Statistikaamet.
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu toetas metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aasta esimeses kvartalis 6,6% nii võrreldes eelmise aasta neljanda kui ka esimese kvartaliga.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.
Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.
Ehitushinnaindeks tõusis 2011. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Sealhulgas kallines tööjõud 7,6%, masinad 2,0% ja materjalid 1,5%.