Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,6%, teatab Statistikaamet. SKP vähenes seitsmendat kvartalit järjest, ent III kvartalis vähenemine aeglustus.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4% ja juunis 7%, siis juulis kiirenes jaemüügi kasv veelgi.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab Statistikaamet.
Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7%.
Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta I kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 6%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Alates veebruarist on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset kasvu.
Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.