Otsingu tulemused

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega

Kuupäev 27.08.2025

Artikkel

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee. “Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud

Muudatused Intrastati küsimustikus, 2025

Sisuleht

Statistiline lävi Aastal 2025 on kauba lähetamise käibe statistiline lävi ehk piir, mille ületamise korral tuleb Intrastati andmed esitada, 350 000 eurot (sama, mis 2024. aastal). See tähendab, et 2025. aastal peavad kauba lähetamise kohta andmeid esitama need majandusüksused, kelle kaupade Euroopa Liitu lähetamise käive oli 2024. aastal suurem kui 350 000 eurot. Samuti tekib andmete esitamise kohustus neil majandusüksustel, kelle lähetamiskäive ületab statistilise läve 2025. aasta jooksul. Alates 2025. aastast ei kogu statistikaamet enam kauba saabumise kohta andmeid. Pärast kolme aasta

Kes on Eesti isad?

Kuupäev 09.11.2025

Artikkel

Eestis elab 306 420 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1000 isa vähem kui 2024. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4000 ja nad olid keskmiselt 32-aastased. Eesti isadest 28% on kõrgharidusega, kuid levinuim on keskharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ning 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid isasid (ja suure tõenäosusega kannavad nad Aleksandri nime, sest just see nimi on 41-aastaste meeste seas kõige levinum). Üle 100-aastaseid isasid on Eestis

Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!

Kuupäev 25.04.2025

Artikkel

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

KAART: Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril elab kokku 81 eri rahvust

Kuupäev 27.05.2025

Artikkel

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Tartu ülikooli geograaf Kadi Kalm: statistikaameti andmed aitavad uurida täiesti uusi nähtusi

Kuupäev 16.05.2025

Artikkel

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm

Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest

Kuupäev 19.09.2025

Artikkel

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid

Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?

Kuupäev 28.07.2025

Artikkel

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Kas minu ettevõttes on palgalõhe?

Kuupäev 20.03.2025

Artikkel

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus