Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juulis võrreldes juuniga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -1,0%, teatab Statistikaamet.
Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga 2,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 26,6%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2022. aasta septembris võrreldes augustiga 1,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 23,2%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta augustis võrreldes juuliga 1,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 15,5%.
Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ainult ühes – energeetikas 3,5%, kuid langes töötlevas tööstuses 7,6% ning mäetööstuses 27,1%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis püsivhindades 0,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes - energeetikas 18,4% ning mäetööstuses 28,9%, kuid langes töötlevas tööstuses 2,5%.