Otsingu tulemused

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Tänaseks, 19. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud ligi 500 000 inimest ehk 37% kogu Eesti rahvastikust. Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma loenduse lühikest e-ankeeti, mis võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses kolme olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord meie tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud.

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Täna, 17. septembril uuendas statistikaamet taas tööturu kiirstatistika andmeid, lisandusid 37. nädala (7.-13.09) näitajad. Üle Eesti on töösuhete arv aasta algusega võrreldes umbes 5400 võrra väiksem. Tööturu andmed viitavad küll töösuhete arvu mõningasele kasvule, aga kriisist enam mõjutatud tegevusalad on jätkuvalt keerulises seisus.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.

Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.