Otsingu tulemused

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel elab Eestis püsivalt 192 rahvuse esindajaid, teatab Statistikaamet. Suuremad rahvusgrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased.

Täpsustatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri, teatab Statistikaamet. Eesti rahvaarv 1. jaanuar 2011 oli 1 340 194.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 3% ja kaupade import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu I kvartalis kahanes kaupade eksport 2% ja import kasvas 1%.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta veebruaris 7% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Statistikaamet esitleb täna, 31. juulil vastvalminud kogumikku „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis annab ülevaate Eesti keskkonna-, sotsiaal- ja majanduselust ning pakub võrdlusi teiste Euroopa riikidega.