Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2013. aasta augustis 385 600 välis- ja siseturist, mis oli 12% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.
Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta jaanuaris 169 000 turisti, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes välis- ja vähenes siseturistide arv.
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%.
Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juulis 6% ja import jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta juuliga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv võrdluses aastataguse sama ajaga oli viimase 14 kuu suurim.
1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid