Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Esimese nädalaga tuli veebis testküsitluse vastuseid rohkem kui 400 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 16%, töötlevas tööstuses 6% ning mäetööstuses 72%.
Statistikaameti andmete alusel tegutses eelmisel aastal Eestis 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati veidi üle 1,7 miljoni korra, mis on 2019. aastaga võrreldes enam kui kaks korda vähem.
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Statistikaameti andmetel kasutas aprillis majutusettevõtete teenuseid 59 000 turisti, mis on üle kolme korra rohkem kui aasta varem samas kuus. Kasvas nii välis- kui ka siseturistide arv.
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.
Viimase aja aktiivne arutelu ajakirjanduses, kas kinnisvaraturg liigub ülekuumenemise teed või on tegemist jätkusuutliku kasvuga, paneb investorid tootluse pärast muretsema. Kas tasub kinnisvara osta, kui hinnad on õhku täis ja üüritulu tootlus minimaalne? Ebaselguse perioodidel tasub vihjete saamiseks vaadata kinnisvaraliike, mis muidu tähelepanu keskpunktis ei ole, näiteks suvilaid.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku 17% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.