Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.
Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2,8%, teatab Statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta septembris võrreldes augustiga –0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,9%, teatab Statistikaamet.
Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.
Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.