Otsingu tulemused

2015. aasta I kvartalis oli kodune internetiühendus 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on e-kaubanduse kasutajate osatähtsus.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81 ja meestel 71 aastat, neist terviseprobleemideta möödub vastavalt 57 ja 52 aastat.

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt langeb elanikkonna vähenemise ja vananemise tõttu oluliselt suurem töökoormus ka tööl käivatele inimestele. Kui 2015. aastal oli saja 15–64-aastase tööealise kohta 54 ülalpeetavat (0–14-aastast last ja vähemalt 65-aastast), siis 2040. aastal juba 70.

2009. aasta I kvartalis oli 63%-l leibkondadest kodus Interneti-ühendus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see näitaja viis protsendipunkti kasvanud, teatab Statistikaamet. 10 ja enama hõivatuga ettevõtetes oli Interneti-ühendus sarnaselt viimasele kolmele aastale peagu kõigil.