Statistikatöö
Otsingu tulemused
Valdkond
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. Statistikaamet kasutab tervena elada jäänud aastate arvutamiseks rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis on mugav, sest vaja on vähe andmeid. Tarvis on teada aasta keskmist rahvaarvu viie aasta kaupa soo ja vanuserühma järgi, surmade arvu ja hea tervisega inimeste osatähtsust samades vanuserühmades. Näitaja arvutamisel kasutatakse küsitlusest saadud infot, kui palju on inimestel olnud mõne terviseprobleemi
Valdkond
Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on
Kuidas hinnata tööturul toimuvat?
Kuupäev 08.12.2023
Artikkel
Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.
Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt
Kuupäev 16.02.2017
Artikkel
Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?
Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis
Kuupäev 30.11.2021
Artikkel
Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.
Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid
Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).
Statistikanõukogu uueks liikmeks nimetati Marko Gorban
Kuupäev 01.09.2020
Artikkel
Vabariigi Valitsuse eelnõu kohaselt nimetati 27. augustil 2020 Toomas Kevvai asemel statistikanõukogusse uueks põllumajanduseksperdiks, andmeesitajate ja tarbijate esindajaks maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
Valdkond
Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu pakub palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda statistikat ja mitmekülgselt uurida laste olukorda ning võimalusi. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi; kui suur on laste arv Eestis; kui suured on lastega
Turustatud taimekaitsevahendite kogus suurenes 17%
Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Eestis turustati 2019. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 752 tonni taimekaitsevahendeid, millest enamiku moodustasid umbrohutõrjevahendid.