Otsingu tulemused

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne. „Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles Müürsepp. Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5%) ja kinnisvaraalane

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli