Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud põhjalikult käsile ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamise, et olla valmis 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2014. aastal esialgsetel andmetel 0,6% ja võlatase 10,6% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2011. aastal täpsustatud andmetel 1,1% ja võlatase 6,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet. Keskvalitsuse eelarve jõudis pärast kolme järjestikust defitsiidiaastat taas ülejääki.
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.
Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?
Samal ajal kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas vaesuses elavaid inimesi üle 40%, teatab Statistikaamet. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.