Otsingu tulemused

Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht ja PERH-i  erakorralise meditsiini ülemarst, kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles kolmapäeva keskpäeval pressikonverentsil, et Tallinna tänavatel on näha rohkem liikumist.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle