Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet.

„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta mais võrreldes aprilliga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta maiga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Õpilaste Euroopa statistikavõistluse rahvusvahelises voorus tuli võistkondadel teha riiklikule statistikale tuginedes oma riiki tutvustav video. Vanemas vanuserühmas tunnistati parimaks Hugo Treffneri Gümnaasiumi võistkonna „Radiaator“ video. Võistkonda kuulusid Toomas Roosma, Kertu Liisa Lepik ja Paul Erik Olli. Nende juhendaja oli Kerli Orav-Puurand.

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.