Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutab, miks tekivad JOKK ja SOKK olukorrad ja kuidas kohalike elanike rahulolu-uuringud neid olukordi (ja muudki) lahendada aitavad.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja on võrreldes eelmise aasta maiga tõusnud 5,4%.

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Tarbijahinnaindeks jäi 2018. aasta septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning muutus võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2023. aastal üle 3,43 miljoni turisti, mis ületab 2022. aasta taset 5% võrra. Mullu suurenes välisturistide arv, siseturistide arv aga vähenes.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,5% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.