Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2024 Eesti rahvaarv 1 366 491, mida on 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.
Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.
Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta aprillis võrreldes märtsiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 31,8%.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.