Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaametil on uus iseteeninduskeskkond!

Sisuleht

Soovime teha andmete esitamise ja statistikaametiga suhtlemise võimalikult mugavaks – just seetõttu läheme üle uuele iseteeninduskeskkonnale.

Uues keskkonnas saab esitada andmeid, hallata küsimustikke ning suhelda statistikaametiga. 

Sisenemiseks tee sobiv valik

Ettevõtete küsimustikud

Isiku-uuringud 

Sisene parooliga

Sisselogimiseks tuleb end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu. Välismaalased ja deklarantfirmade esindajad saavad siseneda parooliga, misjärel suunatakse nad veel eSTATi.

Uus iseteeninduskeskkond on veel arengujärgus ning praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest. Kõik

Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne (parandatud 16.05.2023)

Kuupäev 16.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

REGREL: Mida tähendab registripõhine loendus?

Kuupäev 11.09.2019
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Eestimaa on aina mahedam

Kuupäev 16.06.2020
Artikkel
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.

Kuhu uputati pensioniraha?

Kuupäev 11.11.2021
Artikkel
Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.