Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,3% ja võrreldes 2014. aasta II kvartaliga 10,5%, teatab Statistikaamet.
Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal 4,8% ja võla tase 18% sisemajanduse koguproduktist. Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.
Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 23,7%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 19,9% ja teenused 31,0% kallimad.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,7%, teatab Statistikaamet.